kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand
värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone.
värvid, vedelad ravimid. Pihussüsteemid jaotatakse sõltuvalt pihustuskeskkonnast:1) vedelik: a) vedelik + vedelik = emulsioon N: emulsioon värvid, osad kreemid, piim majonees.b) vedelik + tahke aine = suspensioon N: kakao, kohv, hambapasta, mudane vesi.c) vedelik + gaasiline aine = vaht N: seebivaht, munavalge, vahukoor. 2) Gaasiline aine: a) õhk( gaas) + vedelik = udu, b) õhk + tahke aine = tolm, suits. 3) tahkeaine: tahked vahud N; makrofleks, penoplast Aerosoolid- on pihussüsteemid kus pihustuskeskkonnaks on õhk N: õhuvärskendaja, deodorandid. METALLID-lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused( hea elektri-soojusjuht, iseloomulik läige jne.) Metallilised elemendid perioodilisus tabelis . elemendi metallilised omadusead on seda tugevamad mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone.
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni
Selline tehnoloogia on kiiresti arenemas paljudes Euroopa riikides, eriti Saksamaal ja Austrias. Biogaasi tootmine võimaldab kasutada olemasolevaid taimekasvatustehnoloogiaid ning säilitada avatud maastikku. Puuduseks on suuremahuliste investeeringute vajadus. · Reovete muda, sõnnik , bioloogiliselt lagunevad tööstusjäägid Kääritusjääki saab mehaaniliselt kuivemaks pressida (tahkeaine sisaldus 25 30%) või spetsiaalsetes seadmetes kuivatada (niiskuse sisaldus 8 12%) ja granuleerida. Mõlemal juhul kasutatakse saadavat materjali kas otse väetisena või ka kompostilisandina. Kuivatatud ja granuleeritud jääkmuda sobib kasutamiseks ka katlakütusena (soovitav lisakütusena tahketele fossiilkütustele või biokütustele). Reovee mudade, sõnniku ja bioloogiliselt lagunevate tööstusjääkide anaeroobseks
MÕISTED I Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad.( Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemistemp.) Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni aurufaasis.