Sel puhul mängib võtmerolli reaalne vajadus, ning käiku läheb meie võime asju defineerida ja leida nende vahel seoseid. Edasi otsimegi vastust küsimusele: Kuidas paremini õppida? 1 Kuidas paremini õppida? Uuringutele toetudes väidan, et usk toimetulekusse ja õpitava tähtsusele mõjutab varasem kogemus õppeprotsessist ehk loodud seostest ajus. Näiteks: Kirsikal ei ole kombeks avaldada enda arvamust grupis. Ta hoiab end tahaplaanil ning tunneb ebamugavust kui tal palutakse kaasa rääkida või otsitakse vastust küsimusele. Seda seetõttu, et sel juhul suunduvad kõik silmapaarid temale ning tegib piinlik vaikusehetk, kuna Kirsika ei ütle midagi. Ta ei taha anda grupile vastust kuna kooliajast saati on ta tundnud, et tema vastustel pole kaalu või on need sootuks sisutühjad. Sellise tunde tekitas temas õpetaja kes teda vahetevahel nöökis klassi ees pisut vale vastuse eest.
Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja. 1858-60 oli Bizet´ tänu Rooma preemiale Itaalias. 1860 tuli tagasi Pariisi, kus õitses ooper, sümfooniline muusika oli tahaplaanil. Alles 1871.a. asutatud "Rahvusliku muusika ühing" hakkas propageerima instrumentaalmuusikat. Bizet teoseid: Pärlipüüdjad 1863 Juhan Julm 1865 Perthi kaunitar 66 14 Djamileh 71 Muusika A. Daudet´draamale "Arleeslanna" 72 Kaks süiti 72 Carmen 75 Operett Operetil on pikk eellugu, algul kirjutati ühevaatuselisi koomilisi oopereid (F. Herve ja J.
mõju tagajärjel, kompensatsioon. Sünesteesia – aistinguga samaaegse aistingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess (aistingul tuginev, eeldab tähelepanu, varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu. refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise
# meetmete mõju org-le on erinev. Sundus tekitab kõige rohkem võõrandumist ja paralleelsete (,,vastu-,,) normide, mitteformaalse organiseerumise teket formaalse organisatsiooni sees. Sümboliline kaasamine parandab töötajate seotust org eesmärkidega, sobib seal kus on kõigilt vaja iseseisvat otsustamist }=> Väike rühma puhul on rohkem tegemist primaarsete suhetega, tervikliku interaktsiooniga. Eesmärk on tahaplaanil. Organisatsioon kui mõiste on kõigepealt seotud sekundaarsete gruppidega. Nt. töökollektiiv, ühingud. - Organisatsioonid aegamööda tihti jäigastuvad ja muutuvad hierarhilisemateks. Robert Michels (1876-1936) 1911: ,,oligarhia raudne seadus". "Kes ütleb organisatsioon, ütleb oligarhia". Uuris Saksamaa ametühinguliikumist, nägi et ametiühingud pidid selleks et olla võimelised läbirääkimisi pidama riigi ja tööandjatega, endale saama juhtkonna kes oli piisavalt