tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. 15. detsemberil 1919 avas ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigipiiride suhtes. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu, kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viiratsi vallas , Viljandimaal, suri 13. märtsil 1953 Vladimiri keskvanglas. Ta oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. 1921--1929 oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma.
kõiki võimalikke teid. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsembril 1919 avas Ta Tartu rahukonverentsi esimese istungi eestikeelse kõnega. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu, kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima.
Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. 15. detsemberil 1919 avas Ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigipiiride suhtes. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu, kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega. Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse valmistamisega
nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??? soodustatud isik on ju kindlustusasjades, § 425 – jaa, aga mitte ainult. Soodustatud isik tähendab võlausaldajat, sest tema saab kasutada võlasuhteist tulenevaid õigusi, näiteks garantiilepingu puhul garantii realiseerimine) eelisõigused võlgniku või kolmanda isiku varale. Võlaõiguslikes tagatistes põhineb täitmise tagamine isiklikul vastutusel (käendus, garantii) või täitmata kohustuse kompenseerimisel rahasummaga (käsiraha ja leppetrahv). 2. Millised on isiklikud ja millised on rahalised tagatised? Millised on nimetatud tagatiste olulisemad erisused? Isiklikud tagatised on käendus ja garantii. Rahalised tagatised on käsiraha ja leppetrahv. Isiklike tagatistega luuakse lisakohustus kolmandatele isikutele ning selle
ülesanne on tagada nende (st võlasuhtest tulenevate) kohustuste kohane täitmine. Need kohustused kannavad kõrvalkohustuste nimetust. VÕS-e kohaselt on nendeks: 1. käendamisest ja garantiinist tulenevad kohustused; 2. käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3. leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Lepingu täitmise tagamiseks võib seada mitte ainult võlaõiguslikke, vaid ka asjaõiguslikke tagatisi, eelkõige panti. Võlaõiguslikes tagatistes tagatakse täitmine isiklikul vastutusel, kas käenduse või garantiiga või täitamata kohustuse kompenseerimisel rahasummaga käsiraha või leppetrahviga. Tagada võib nii tekkinud kui ka tekkida võivaid nõudeid. 52 Õiguse alused 1. Käendus. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest