kolmeaastase maksegraafikuga. 20 000 krooni kavatsetakse laenata Pikalaenupangast. 1940. aasta 29. veebruaril kirjutati alla ostu-müügi lepingu eelnõu VEKASi ja Võru Linnavalitsuse vahel, hinnaks jäi 33 000 krooni. Lepingu lõplikuks sõlmimiseks oli vaja võimalikult kiiresti ostusumma kokku saada. Teele läksid kirjad presidendi kantseleile saata ära lubatud summa. Mais puudus tagatis veel 10 000 kroonile. 5. juunil 1940 pöörduti majandusministri poole palvega anda välja riigi tagatiskiri Pikalaenupangale, laenu lubas linn tasuda 1. juuliks 1945. 20. juunil vabariigi valitsus selle otsuse ka tegi. Järgmisel päeval, 21. juunil 1940. aastal toimus riigipööre, mis paiskas elu Eestimaal pikaks ajaks hoopis teistesse rööbastesse. Siiski sõlmiti 29. juunil 1940 notariaalne leping Võru Linnavalitsuse ja VEKAS vahel maja ostuks-müügiks. Mitte ükski senine kokkulepe enam ei kehtinud, muutusid äkki kõik omandisuhted, ja kasutuks muutus kogu
Reklaam ei tohi õõnestada vanemate autoriteeti, vastutust, otsuseid või maitseid, võttes arvesse praeguseid sotsiaalseid väärtusi. Reklaam ei tohi sisaldada ühtegi otsest lastele või noortele suunatud üleskutset keelitada vanemaid või teisi täiskasvanuid ostma neile reklaamitud kaupa. Artikkel 15 Reklaamid ei tohi sisaldada viiteid tagatisele, mis ei paranda ostja seaduslikku positsiooni. Reklaamides võib kasutada sõnu "garantii", "garanteeritud", "tagatiskiri" või "tagatud" või samatähenduslikke sõnu ainult juhul, kui garantiitingimusi ja ostja käsutuses olevaid heastamisvõimalusi näidatakse reklaamis selgelt või need on kirjalikus vormis saadaval müügikohas või kaubaga kaasas. Artikkel 16 Reklaame ei tohi kasutada seoses ebaausate müügimeetoditega tellimata kaupade pakkumisel isikutele, kellelt nõutakse nende eest maksmist, kui nad neist ei keeldu või neid ei tagasta ja kellele luuakse