kasutamisest. Tööjõule rajatud korrashoiumudel ja selle edukus sõltub suures osas kasutatavast tööjõust (hooldustööd tegevad töölised ja nende otsesed tööde korraldajad), selle kvaliteedist ning oskusest neid kasutada. Siin on aluseks töö- ja puhkeajad ning väljatöötatud normid. Seetõttu on korrashoiuga tegelevate ettevõtjate huvides: Kaitsta lepingutega maksimaalselt oma huve nii, et oleks võimalik järgida hooldustöölistele tagatavaid õigusaktidest tulenevaid õigusi; Analüüsida üksikuid töid ja nende korraldust eesmärgiga kujundada ratsionaalsed tööajanormid ning tööde eest tasumise põhimõtted; Töötajaskonna stabiliseerimiseks koolitada oma personali. Korrashoiu korraldamise põhiskeemid Isehaldamise mudel – omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Halduri (haldusagendi e –konsultandi) mudel – see on
5) toitjakaotustoetused, 6) tööõnnetustoetused, 7) perekonnatoetused, 8) rasedus- ja sünnitoetused, 9) töötute toetused. Sotsiaalkindlustuse konventsioon defineerib üheksa sotsiaalkindlustuse valdkonda. Kõik, v.a esimene nendest toetustest, garanteeritakse peamiselt sularahas, kuid kaks nendest tööõnnetustoetus- ning rasedus- ja sünnitustoetus sisaldab endas ka meditsiinilist abi. Perekonnatoetused võivad sisaldada nii teenuseid ka rahas tagatavaid toetusi. Liikmesriigid peavad arvestama konventsiooni sätteid, mis määravad kindlaks kaitstavate isikute hulga kogu rahvastikust, samuti toetuste miinimumtasemed. Konventsioon nõuab võrdset kohtlemist kodanike kui ka mittekodanike vahel, samuti nähakse konventsioonis ette põhjused, mille esinemisel võib olla toetuse maksmine ajutiselt peatatud. Konventsioonis sisaldub nõue, et toetuse saajal ja toetuse taotlejal peab olema õigus esitada kaebusi, juhul kui keeldutakse toetuse
27. Seadus ei keela otseselt, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratletud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad temaga sõlmitud lepingutest. See ei tähenda aga, et selline laiaulatuslik (globaalne) tagatiskokkulepe oleks piiramatult lubatav. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võib olla vastuolus ja tühine tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19). Eriti küsitav on sellise globaalse tagatiskokkuleppe kehtivus, millega tagatakse kõikvõimalikke nõudeid kolmanda isiku (mitte pantija) vastu
annaabi.ee 
