seega tegutsesid koos kaks paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Prantsusmaa konfiskeeris viimase Inglismaa valduse - Akvidaania - kättemaksusks alustas Inglismaa 1337.aastal sõda Prantsusmaa trooni pärast. - Pariisi ja Orleansi. Millist rolli mängis Jeanne d’Arc sõjas? Mis temast sai? - aitas prantslastel tagasi vallutada Orleansi, andis prantslastele juurde enesekindlust, plaaniti tagasivallutada ka Pariis, kuid see ebaõnnestus. - ta vangistati inglaste poolt, süüdistati ketseruses ning põletati tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? - sai tagasi kõik oma valdused, mis olid ennem olnud Inglismaa käes. - tulirelvad (püssid, suurtükiväed). Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? - umbes 12.-15.sajand.
· Talupojad võisid ka mõisnikud kohtusse kaevata. Talupojad jäid endiselt pärisorjapidajana mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda ja selle tulemusel tekkisid erinevad rahutused. Vene Rootsi sõda Rootsi tahtis endiselt tagasi vallutada Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaad. 17411743rootsi esimene katse tagasivallutada eesti ja liivimaad, mis lüppes rootsile suurte alade kaotusega Soomes. 1788alustas rootsi kuningas Gustav III uut sõda venemaa vastu. Sõjategevus takerdus, rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu läänemerel ning ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. 1790korraldasid rootslased väikese sõjaväega rünnaku paldiskisse ning sundisid garnisoni kapituleeruma. Suuremat sõjalist edu lootsid rootslased saavutada tallinna ründamisel
Tsaar lubas luteri usu säilimist (tsaar Ivan IV usuküsimus ei huvitanudki), Tartus jäi kehtima Riia õigus, linna omavalitsus. Linnale jäi müntimisõigus, ainult, et müntide tagaküljel pidi olema tsaarikotkas. Säilis omandiõigus. Kauplemisvabadus. Küüditamine 1558.aasta lõpus, kui üks osa tartlasi saadetakse välja Venemaale, peamiselt Pihkvamaale. Üheks põhjuseks loeti seda, et 1558. aasta lõpus võttis ordu ette sõjakäigu endistele Tartu piiskopkonna maadele, et Tartu tagasivallutada. Vene pool arvas, et kui Tartus on palju endist rahvast, siis võidakse linna seespoolt kahjustama hakata. Esimesed küüditatud lasti üsna pea tagasi. 1565 veel üks küüditamine ning 1571. Tartu langemine oli väga suur kaotus. Ordu sisemine võitlus, otsustatakse Fürstenbergi kõrvale ordumeistriks seada ka Kettler. Kettler tahtis saada uueks ordumeistriks, aga esialgu tõstetakse ta ordu koadjuutori kohale. Venelased jätkavad vallutustegevust, oma võimu alla saadi piiskopi kindlused,
annaabi.ee 
