R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946.
Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks. Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest.
EL maailmas Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine võimaldab ELil anda selgema signaali oma partnerriikidele ja
ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult EL tervikuna. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek, kaubandus, arenguabi, humanitaarabi ja rahvusvahelised läbirääkimised ühendamine
George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001- · USA sisepoliitika on II maailmasõja järel olnud suhteliselt stabiilne; kaheparteiline süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär Ross Perot sõltumatu kandidaadina üle 19 miljoni hääle; oma osalusega aitas ta ka tõenäoliselt kaasa George Bushi tagasivalimise läbikukkumisele, tõmmates endale valijaid peamiselt traditsiooniliselt vabariiklaste poolt hääletavate inimeste hulgast). · Parteide iseloomustus: Demokraatlik Partei Vabariiklik Partei · liberaalsema maailmavaatega · konservatiivsema maailmavaatega · pooldas sotsiaalprogrammide · on pooldanud sotsiaalprogrammide suurendamist ja võitlust vaesuse kärpimist ja maksude alandamist
EL energeetikavolinik ei olnud üritusel kohalgi. murranguks venemaa jaoks sai 11. sept 2001. Putin osutus peajagu paremaks poliitikuks kui bush. ameeriklased taotlesid, esimene plaan, etteeme bakistani põhjaosa autonoomseks piirkonnaks. venemaa soovitas ilmtingimata tsentraliseeritud riiki, võeti putini arvamus vastu. bush küsis nõu, kas võtta talibanilt valitsus, putin soovitas mitte. ja ei võetud. 2004 aastal kui ükski lääneriikide juht ei olnud veel toetanud selgelt bushi tagasivalimise kampaaniat, kui 16. okt 2004 teki otsa lahti putin, kes ütles, et teda tuleb tagais valida, sest tal on missioon lõpuni viimata afganistaanis ja iraagis. Bush oli hea variant venemaa poliitika jaoks. 2002 aastal kodusõda kosovas. venemaa mängus ameerika vastu. 11/9 2001 siit tekib usa venemaa partnerlus terrorismivastases võitluses. 2002 NATO -russian federation 19+1 =20 Nüüd on venemaa üks rääkijatest laua taga SM ja Pr
Mediaanvalija otsus: a(hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga: Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate arvamus, kel ees nii töö kui ka pensionipõld. 66. Poliitilised konjuktuuritsüklid Wiiliam D. Nordhaus: valitsuse siht: tekitada selliseid majandustsükleid, mis tagaks tagasivalimise; Enne valimisi suurendatakse avaliku sektori kulutusi, et vähendada tööpuudust. Inflatsiooni tõus järgneb alles peale valimisi, mil võib taas avaliku sektori nõudlust piirata. Douglas A. Hibbs: “Partei poja” mudel: tsükleid tekitab valitsuste vahetus; Vasakvalitsused toovad kaasa suhteliselt madala tööpuuduse ja kõrge inflatsiooni, paremvalitsused aga suhteliselt madala inflatsiooni ja kõrge tööpuuduse. 67. Bürokraatia teooria.Kaks ebaefektiivsuse allikat Ratsionaalne ja
tunnustatud nõuete summale. Juhataja vaidles hagile vastu, väites et tema ametiaeg on lõppenud ja sellest tulenevalt ei olnud tal kohustust osaühingu asju ajada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: Kahju suuruse juurde me ei tule kuna sama pm mis eelmises kaasuseski. Peaks siinkohal vaatam seda, et kas kostja väidetel on alust- et juhataja ametiaeg on lõppenud. Seda küll, aga kuna ta oli ka ainuosanik, siis ilmselt ta pole küll tagasivalimise otsust teinud, kuid kuna ta pole ei ennast ega ka kedagi teist valinud siis kas saab teda juh liikmend avastutusele võtta või ei saa?- osanikuna ei saa tal mingit rikutud kohustusi olla kuna polegi mingeid kohustusi midagi teha. Kuna ta oli ainuosanik siis tema kohustus on uue juhatuse liikme määramine!- õiguslik tagajärg on see, et 188 lg 2? See ei kuulu aga kohaldamisele antud juhul kuna see on siis kui otsusega tekitati kahju ja praegu on tegu tegevusetusega
tunnustatud nõuete summale. Juhataja vaidles hagile vastu, väites et tema ametiaeg on lõppenud ja sellest tulenevalt ei olnud tal kohustust osaühingu asju ajada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: Kahju suuruse juurde me ei tule kuna sama pm mis eelmises kaasuseski. Peaks siinkohal vaatam seda, et kas kostja väidetel on alust- et juhataja ametiaeg on lõppenud. Seda küll, aga kuna ta oli ka ainuosanik, siis ilmselt ta pole küll tagasivalimise otsust teinud, kuid kuna ta pole ei ennast ega ka kedagi teist valinud siis kas saab teda juh liikmend avastutusele võtta või ei saa?- osanikuna ei saa tal mingit rikutud kohustusi olla kuna polegi mingeid kohustusi midagi teha. Kuna ta oli ainuosanik siis tema kohustus on uue juhatuse liikme määramine!- õiguslik tagajärg on see, et 188 lg 2? See ei kuulu aga kohaldamisele antud juhul kuna see on siis kui otsusega tekitati kahju ja praegu on tegu tegevusetusega
ebameeldivaid, poliitiliselt ohtlikke) otsuseid. Kõige halvem on just selline poliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused (kartuses järgmistel valimistel hääli kaotada) hoopis tegemata jäetakse. Poliitikud teavad suurepäraselt, et niipea kui nad mingis küsimuses kindla seisukoha võtavad, langeb üldjuhul nende populaarsus ja tagasivalimise võimalused halvenevad. Seepärast püüavadki nad igal võimalikul juhul telekaamera ees intelligentse näo teha, osavõtliku kõne- maneeriga kujunenud olukorra üle tõsist muret avaldada ja lubada probleemi igakülgseks uurimiseks järjekordne komisjon moodustada (mis on väga tõhus viis lahendamist vajava küsimusega tegelemist määramatusse tulevikku lükata). Sellist
annaabi.ee 
