demokraatliku kodanikuühiskonna tekkimisega. Pidades silmas Eesti suurt lõhet nö. vaeste ning rikaste vahel, oleks progressiivne tulumaks üheks võimalikuks lahenduseks. Kuid Eestis pole paraku kujunenud veel keskklassigi, rääkimata tugevatest ametiühingutest ja valitsusest sõltumatutest kodanikuühendustest, mis suudaksid maksupoliitikat mõjutada (Raig, 2004). Poliitikuid huvitab eeskätt nende tagasivalimine järgmiseks valitsemisajaks. Selle tarbeks on tarvis leida rahastajaid, kes toetaks nende valimiskampaaniaid. Tihti on selleks rahastajaks majanduseliit. Sellepärast ongi kujunenud olukord, et ei suudeta ja ei taheta muuta praegust eliiti ja ettevõtlust soosivat maksupoliitikat. Olgugi, et astmeline tulumaksustamine vähendaks ebavõrdsust klasside vahel, ei pruugi astmeline tulumaks majandusele ja maksude laekumisele kasulik olla. On
210). Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 25 volinikust: liikmesriikide kodanikud valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ei tohi võtta juhiseid valitsustelt ega muudelt asutustelt või organisatsioonidelt (EÜL art 213). Liikmesriikidest sõltumatu. Nõukogu nimetab komisjoni ametisse 5 aastakst, võimalik on ka volinike tagasivalimine Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagandamine, tagasi astumine, surm, ametiaja lõpp Volinikud võivad endi seast nimetada 1 või mitu asepresidenti Euroopa Komisjon Struktuur ja bürokraatia Komisjon 25 volinikku Volinik Voliniku kabinet 610 liiget
vietkonge, 1964.augustist peale Tonkini intsidenti USA sõdurite saatmine Vietnami 1965A- 25 000,1968A- 540 000, Võimsad pommirünnakud kogu Vietnamis. RICHARD NIXON(1969-1974). Lõpetame osalemise sõjas ja suurendada seaduslikkust ja korda kodumaal.SISEPOLIITIKA: Loosung"Seaduslikkus ja kord" Võideldi poliitiliste protestide, narkootikumide kasutamise, seksrevolutsiooni vastu,Rünnati ajakirjandust, püüti oponente vaikima panna, 1972.a Nixoni tagasivalimine ja enamus mõlemas parlamendi kojas asepresident Spiro Agnew'i tagasiastumine seoses altkäemaksu-skandaaliga.1972a valimiskampaaniaajal katse kuulata pealt DP peakorterit Watergate kompleksis,,Washington Post" ajakirjanikud asja uurima, nn Watergate afäär päädis 9.08.1974a. Nixoni endapoolse tagasiastumisega.MAJANUDUS:1973.aastaksinflatsioon kasvanud 9%-ni Dow-Jonesi tööstuskeskmine langes 1968 nov-1970 maini 36%, tööpuudus 1970.a lõpuks 6,6% 1971. Kehtestati
mitmekesisuse puhul. Ajalugu kinnitab seda väidet; erandiks on üsna väikesed riigid, kus üleriigiline patriotism on tugevam kui puhtalt etniline rahvuslus, näiteks Sveits. Demokraatia annab poliitikutele tihti paremad võimalused valituks saada kui riigimeestel. Ometi vajatakse igas riigis just riigimehi. Peamine erinevus poliitiku ja riigimehe vahel seisneb selles, et poliitikule on kõige tähtsam tema isiklik tagasivalimine, riigimees lähtub seevastu eeskätt oma maa ja järgnevate põlvkondade heaolust. Demokraatia nõrkus on ka valitute erinevad võimed ja haridustase. Kui tahad autot juhtida, nõuavad ametivõimud väljaõpet. Parlamendi liikmete ja ministrite puhul aga seda ei nõuta. Meelevaldselt määratakse nii valimiste vanusepiirid kui ka valimispiirkonnad Seitsmeteistkümneaastane võib olla vahel poliitiliselt küpsem kui seitsmekümneaastane.
Korea sõjaga tekkinud jääajast ja alustada uut peatükki kahepoolsetes suhetes. Sisepoliitika Nixoni loosungiks oli "Seaduslikkus ja kord". Võideldi poliitiliste protestide, narkootikumide 14 kasutamise, seksrevolutsiooni vastu. Valimisperioodi ajal rünnati ajakirjandust ja püüti oponente vaikima panna. 1972 aastal Nixoni tagasivalimine. Spiro Agnew'i astus tagasi seoses altkäemaksu skandaaliga. Hiljem avastati 1972 aastal valimiskampaania ajal toimunud katse kuulata pealt Demokraatliku partei peakorterit Watergate kompleksis. ,,Washington Post" ajakirjanikud hakkasid asja uurima, toimunu sai nimeks ,,Watergate afäär", mille tõttu ka 9.08.1974a. Nixoni endapoolselt tagasi astus. 1973 aastaks oli inflatsioon kasvanud 9 protsendini. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle, USA majandus hakkas langema
vähendamiseks 4)kaubeldavad keskkonnaload. Otsesed regulatsioonid- 1)saastamise taseme reguleerimine (kehtestatakse saastenormid, mida ei tohi ületada) 2)tootmisprotsessi reguleerimine (nn sisendiregulatsioonid). TRADITSIOONILINE HEAOLUÖKONOOMIKA: riik (valitsus) käitub ühtsena (nagu üksikisik) ja maksimeerib sotsiaalset heaolu. ALTERNATIIVNE LÄHENEMINE: poliitikuid ja ametnikke motiveerivad samad stiimulid mis teisi (ideoloogia, rikkus, tagasivalimine, võim), seega pole põhjust eeldada, et nad käituvad ,,avalikes huvides" ehk maksimeerivad sotsiaalset heaolu. Kui ka poliitik ei tegutse oma kitsastes huvides ei garanteeri see veel, et ta teeks tarku (st ühiskonna heaolu tegelikult suurendavaid) otsuseid infopuudus. Sellega, kuidas poliitilised ja õiguslikud institutsioonid, poliitiline keskkond ja majandussüsteem üksteist mõjutavad, tegeleb POLIITÖKONOOMIKA- mis on
majanduspoliitilised kogemused seisukohad seetõttu puudusid. Praktiline majanduspoliitika on sageli väga erineva mõju ja surve all, mida teoreetiline majanduspoliitika ei arvesta või polegi suuteline arvestama. Majanduspoliitika kandjatel (majanduspoliitilistel institutsioonidel) on sageli hoopis teised huvid kui neile nõu andvatel majandusteadlastel. Poliitikute mureks on ju esmajoones tagasivalimine (häälte arvu maksimeerimine valimistel), teatud valijarühmadega arvestamine, valimiseelsete lubaduste täitmine, teatud mõjusfääride kindlustamine või lihtsalt oma valimiskampaania rahastajate soovide täitmine. Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel
· Euroopa Keskpank: Frankfurt am Main (Saksamaa) · Euroopa Politseiamet: Haag (Holland) · Detsentraliseeritud agentuurid / ametid: peaaegu kõigis liikmesriikides Euroopa Komisjon KOMISJON kitsamas mõttes volinike kolleegium · Liikmesriikidest sõltumatu! Esindab EL ühishuve · 27 volinikku (kuni nov. 2004: 20 volinikku; kuni dets. 2006: 25 volinikku) üks igast liikmesriigist · Ametiaeg 5 aastat, tagasivalimine võimalik · Ametisse nimetamine · Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagasiastumine, surm, ametiaja lõpp · President · Esimene asepresident (= ÜVJP kõrge esindaja + EL välissuhete volinik) · Teised asepresidendid (al. 2010: 1 + 6 asepresidenti) Euroopa Komisjon Komisjon laiemas mõttes: administratsioon / bürokraatia · EK-s töötajaid: ca 25 000
Poliitilised otsused sõltuvad aga omakorda majanduslikust olukorrast. Majanduse ja poliitika nn positivistlik seos on järgmine: majanduspoliitika > majandus- süsteem > majanduslik olukord > valijad > valimisotsus > poliitiline süsteem (valitsus) > majan- duspoliitika. Demokraatlikus riigis peavad poliitikud tahes-tahtmata kodanike (st valijate, elektoraadi) soove arvestama. Vastasel juhul satuks ohtu nende tagasivalimine. Hindavad ju valijad (võimul olevaid) poliitikuid suuresti just riigi ja iseenda majandusliku olukorra järgi. Valitsused võistlevad häälte pärast põhimõtteliselt samamoodi nagu tarnijad tarbijate pärast. Majanduspoliitika õpikutes võib leida hulgaliselt erinevaid majanduspoliitika definitsioone. Järgnevalt esitan vaid mõned enam levinud-kasutatavad formuleeringud.
allikaks on televisioon (air wars), olles kõige tähtsam viis valijateni jõudmiseks juba üle poole sajandi, ning ka Internet, mis on muutumas kõige tähtsamaks meediumiks eelkõige läbi e-mailide ja sotsiaalvõrgustike kasvu (Patterson, 2008, pp. 236-237). Abivahendid täiuslikuks kampaaniaks Kindlasti on rahal suur võim ja märkimisväärne roll valimistel, kuid see pole siiski ainus, mis määrab võitja. Kongressi valimiste puhul on tähtsaks asjaoluks korduskandidaadi tagasivalimine (incumbency). See tähendab, et kandidaat, kes on juba Kongressiliige, saab tõenäoliselt ametikohale taasvalituks, kui ta sellele uuesti kandideerib. (D. V. Edwards, 1998, pp. 349-350; Gitelson jt, 1996, lk. 152) Seega saab öelda, et Kongressiliikmeks saamine on raske, kuid selle koha hoidmine on võrdlemisi lihtne: viimastel kümnendikel ongi enamjaolt tagasivalimist taotlenud Esindajatekoja (95%) ja Senati liikmed (90%) selle ka saavutanud (Patterson, 2008, p. 303).
annaabi.ee 
