venoosse trombembolismiga patsientidel. Antud uuringu tulemuste tutvustamine Eesti arstkonnale aitab kaasa VTE ja pahaloomulise kasvaja seose teadvustamisele, valvususe tõstmisele võimaliku kasvaja diagnoosi osas VTEga patsientidel ning VTE ennetamise olulisuse osas onkoloogilistel haigetel. Uuringu ülesehitus ei võimalda teha epidemioloogilisi üldistusi VTE ja pahaloomulise kasvaja seose kohta, kuid selle tulemused on olulised kliinilise praktika informeerijana. Empiiriline osa on tagasivaatava iseloomuga ning kasutab ITK kliinilise andmebaasi, Eesti haigekassa andmebaasi ja vähiregistri andmebaasi andmeid. Andmete esmane korrastus teostatakse Exceli andmetabelis, analüüs viiakse läbi Stata 14.2 tarkvaraga. Kasutatakse kirjeldavat statistikat. Teoreetilise baasi loomiseks kasutati peamiselt erinevaid meditsiinilistes ajakirjades ilmunud artikleid, otsinguid teostati andmebaasis Medline ja Embase, lisaks kasutati ka erinevaid hematoloogia, onkoloogia ja füsioloogia õpikuid.
Eristatakse edasivaatavat ja tagasivaatavat kohortuuringut. Edasivaatava uuringu ehk prospektiivse uuringu korral moodustatakse kohordid ja hakatakse siis nende haigestumust või suremust eelseisvate aastate kestel jälgima. Tagasivaatav uuring ehk retrospektiivse uuring tugineb aga ekspositsiooni ja haiguste iseloomustavale infole, mis on kogutud kunagi varem, minevikus. Samas tuntakse ka segatüüpi uuringut, milles on ühendatud edasi ja tagasivaatava uuringu tunnusjooned. Juhtkontrolluuringud. Enamiku haiguste korral on uute juhtude esinemine suhteliselt harv sündmus. Seega kohortuuringus, tagamaks küllaldast juhtude arvu, tuleb teada paljude isikute eksponeeritust ja jälgida neid pikka aega. Lahenduseks on kasutada infot ekspositsiooni kohta mitte kogu uuringurahvastikus, vaid sellest moodustatud valimis. Selline lähenemine on omane juhtkontrolluuringule ehk haigelähtesele uuringule.
luutne ülimuslikkus liikmesriikide enda tahteavaldusele. Otsuses Costa vs. ENEL tuleb ilmsiks Euroopa Liidu õiguse pudenda origo, häbiväärne algupära Friedrich Nietzsche genealoogia mõttes*45, mille häbiväärsus seisneb selles, et liidu õiguse algupärasusel puudub igasugune põhjendus. Just seetõttu on Euroopa Kohtu otsustes mänginud nõnda tähtsat rolli kasuliku mõju (effet utile) doktriin, mis asendab tagasivaatava, algupärast tuleneva legitiimsuse tulemusele suunatud legitiimsusega. Mingis mõttes on see palju ausam argumenteerimisviis. Paljud autorid on ühenduse õiguse autonoomiat ja absoluutset ülimuslikkust eitanud väitega, et Rooma lepingu sõlmimist 1957. aastal ei saa vaadelda analoogsena 40 Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus on nt sõnastatud järgmiselt: „Kongress ei anna välja ühtegi seadust, milles kiidetakse