Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege
Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid. Õigusaktide avaldamise kord on reguleeritud Riigi Teataja seadusega. Õigusakti jõustumine on alati seotud tagasiulatuva jõu printsiibiga, st 1) õigusaktil (seadusel), mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on kohustuslikult tagasiulatuv jõud; 2) õigusaktil, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei saa olla tagasiulatuvat jõudu; 3) tagasiulatuvat jõudu ei või anda aktile (õigusnormile), mis toob isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, paneb neile uusi kohustusi või piirab nende õigusi ja vabadusi;
pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus · On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). · Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: · 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. · 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Käskkiri- rakendub kohe peale väljastamist Õigussuhe ja selle elemendid. - Õigussuhe · Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik
õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse
õigus Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks 15. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine · Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. · Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. · Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist
Nimetatud põhimõte väljendub eeskätt selles, et maksuobjekt, maksubaas, maksu tasumise kord ja maksumäär peavad olema ühesugused kõikide suhtes, kes seaduses ettenähtud tunnustele vastavad. 24. Maksukoormus on sõltuvuses maksumaksjate potentsiaalsest maksevõimest, st majanduslikult edukamad ehk varakamad isikud maksaksid makse suuremas summas, kui väiksema maksevõimega isikud. Maksevõime avaldub tulu, omandi ja tarbimise kaudu. 25. Õiguspärane ootus - tagasiulatuva jõuga maksuseaduste kehtestamise keeld, samuti mõistlik ootus, et rakendav seadus jääb kehtima. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik annab erandkorras seadusele tagasiulatuva jõu selleks, et vältida seadusloome menetluse jooksul käibemaksu vähendamisele suunatud maksuskeemide kasutamist, mille vastu võitlemiseks on muutmise seadus ette nähtud
1) arest - mõistetakse päevades, kuni 30 päeva, 20 aastat või eluaegne vanglakaristus (maksimaalne võib määrata vaid kohus karistus) Minimaalne vanglakaristus on 1 kuu-20 aastat 2) Rahaline karistus, määrab kohus, sõltub 2) rahaline trahv, selle määrab menetlev asutus nt sissetulekust politsei, kuid võib määrata ka kohus. 3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus §5 AJALINE kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. RUUMILINE kehtivus seadus kehtib nende kuritegude kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Kehtib ka näiteks Eestis registreeritud lennukile või laevale, sõltumata tema asukohast. TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt.
KOV volikogu ja valituse määrused jõustuvad 3. Päeval pärast avalikustamist, kui määruses pole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Mittenormatiivsed aktid jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis ei sätestata teisiti. KOV üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Sellel reeglil on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda selgesõnaliselt sätestavad, kui seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva õigusega on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Ajutise normatiivse akti õiguslik toime lakkab ettenähtud tähtaja saabumisel. Alalise
Lisaks meie seadustele ka EL seadusandlus, mis puudutab TSÕ. Allikaks ei ole kohtupraktika, kuid omab tähendust õiguse kohaldamisel analoogilises asjas (pole siiski pretsedent). Riigikohtu juhised on alama astme kohtutele kohustuslikud (nt otsus ei meeldi, siis juhised ja minnakse uuesti ringkonnakohtusse). 6. Tsiviilõiguse kehtivus · Kehtivus seondub rahvusvahelise eraõigusega (ehk millist seadust tuleb välismaise elemendi puhul kohaldada). · Ajalise kehtivuse ehk tagasiulatuva jõu probleem. Nt vastu võetakse uus seadus, ent leping on sõlmitud vana seaduse ajal. Seadusel POLE tagasiulatuvat jõudu! (Aga kui leping sõlmitud enne, aga kehtib ka praegu ja rikutakse praegu siis oleneb.) 7. Tsiviilõiguse tõlgendamine TSÕ tõlgendamine tähendab pm TSÕ normi ehk üldkehtiva reegli sisu avamist ehk mis selle normi taga on? 1. Normi läbilugemine grammatiline tõlgendamine (tuleb aru saada, mida on öeldud) 2
detsembris); 2) õigusnormi ebaehtne tagasiulatuv jõud (mingi keeld millegi tegemiseks pliikütust tarbivate autode tootmise keeld) Õiguskindlus tähendab eelkõige usalduse kaitset õiguslike ettekirjutuste püsivuse suhtes. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 10 õiguse tagasiulatuv mõju on siiski erandlikult lubatud: 1) kui isikud pidid, arvestades konkreetset õiguslikku situatsiooni, õiguse tagasiulatuva jõu rakendamisega arvestama 2) kui kehtiv õigus on ebaselge, seosetu või lünklik, vastuolus õigusliku süsteemiga ning ebaõiglane 3) kui tagasiulatuvalt kompenseeritakse isikute rikutud õigusi või kaitstakse soodustusi, samuti kõrvaldatakse ebaõiglus 4) isikute üldise heaolu ja julgeoleku huvides 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 11 Õigusriigi põhimõte - eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja
proportsionaalsus • Täiendavalt: – kohustus olla teenindamisele orienteeritud – kohustus selgitada asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld – Õiguspärane ootus – Haldusaktide motiveerimine – jm Õigus heale haldusele kui uus põhiõigus • Riigikohus tuletab PS § 14 põhiõiguse heale haldusele EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv, kuid harta tugineb EL liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti
õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus? · Vabariigi Valitsus · Riigikogu liige · Riigikogu fraktsioon · Riigikogu komisjon 6. Millised on õigustloova akti jõustumise nõuded? 7. Millised on õigusakti tagasiulatuva jõu andmise nõuded? Seadusele või selle sättele võib tagasiulatuva jõu anda üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise. Kui eelnõuga kavandatakse kõrvaldada teo karistatavus või kergendada karistust, sätestatakse jõustumisnormis seaduse tagasiulatuv kohaldamine
tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku
linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline ·Isikuline Ajaline kehtivus ·On määratud õigusakti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega (kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt). ·Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil tagasiulatuvat jõudu ei ole. Sellest on 2 erandit: ·1. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. ·2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Ruumiline e territoriaalne kehtivus ·On määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Õigusakt võib kehtida kogu riigi territooriumil või ainult selle teatud osas. Õigusakti kehtivus väljapoole riigipiire on sätestatud rahvusvaheliste
RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA)Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister · fUNKTSIOONALNE ÕIGUSKINDLUSTUS ALAPRINTSIIBID 1)Tagasiulatuva jõu keeld 2)Õiguspärase ootuse põhimõte(usalduse kaitse) 3) Õigusselgus(on õigus seadusega tutvuda) 4) Õigusrahu 5) Vacatio Legis(period) 6)Avaldamiskohu stus PROPORTSIONAALSUS JA KAALUTLUSÕIGUS 1) KAALUTLUSÕIGUS JA MÄÄRTLEMATA ÕIGUSMÕOISTE vs ÕIGUSKINDLUS? 2) PROPORTSIONAALSUS o Eesmärk o Sobiv(sobivad kõik vahendid mis viivad esmärgini) o Vajalik(vähem koormaks eesmärgini)
nende aktide juriidiline jõud? 45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on nende juriidiline jõud? 46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord? Seadus jõustub 10.päeval pärast riigi teataja avaldamist,kehtivus lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva oragni poolt. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Tagasiulatuva jõuga on seadused,mis seda sõnaselgelt seletavad. Ja kriminaalseadus,kui ta kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust. 48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad yldjuhul kogu riigi territooriumil. 49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.sõltumata sellest kas nad on riigi kodanikud. 50
o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES Territoriaalne kehtivus on äramääratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite
• Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused; – valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas,
I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine) II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) 3. Karistusseadustiku ajaline ja ruumiline kehtivus, tagasiulatuva jõu olemus Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu.
tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994) Kokkulepe Saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis (jõustunud 26.10.1996) Salastatud teabe vastastikkuse kaitse kokkulepe (jõustunud 08.02.2001) Investeeringute soodustamise ja kaitse leping (jõustunud 12.02.1997) Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 29.12.1998). Leping on tagasiulatuva mõjuga aastani 1994 Kaubandusliku meresõidu alane kokkulepe (jõustunud 06.6.1996) Lennuliikluse leping (jõustunud 27.03.2002) Nõustamise ja koostöö raamleping (ajutiselt kohaldatav 28.02.1997) Kultuurikoostöö leping (jõustunud 15.08.2002) Kokkulepe Saksa õpetajate lähetamise kohta Eesti koolidesse (jõustus 21.03.1994) Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline
üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik. Ametlik- omab õiguslikku tähendust. Mitteametlik- ajalehes trükituna nt. 3. Õigustloova akti muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti toime lõppemise alused. Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise põhimõtted. Õigustloova akti kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise tehnika. Kehtetuks tunnistamisele kuuluvate õigustloovate aktide loetelud. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika. Ajaliselt varem kehtestatud õigustloovate aktide sätete vastavusse viimine uue vastuvõetava õigustloova akti sätetega. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika varem kehtestatud õigustloovates aktides. 4t L 2t S
krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse arutelu, ehk see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eesti vabariigi õigussüsteemis eksisteerib ja mida tegelikult ei tohiks olla. 12.Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest- Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 13.Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine-Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. 14.Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse põhimõte-Üldine teadmine, et ÕK asutuste tegevus on
ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. 6) uue asjaolu või tõendi ilmnemisel. 7) juhul kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või 8) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või 9) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut. 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid
pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. 2.3.3 ÕIGUSKINDLUS Õiguskindlus- õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Teiselt poolt on tegemist kindlusega kehtiva õigusliku olukorra püsivuse suhtes, nn kindlus õiguses. Õiguskindlus on õigusriikluse printsiip. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks: 1. Kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes 2. Kindlus selle olukorra püsivuses. 2.3.3.1 Tagasiulatuva jõu keeld Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud! Tagasiulatuv jõud on lubatud: 1. Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi. 2. Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid. 2.3.3.2 Õiguspärase ootuse põhimõte
11) 12) Õiguskindlus, õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Ning ka kindlusega kehtiva õigusliku olukorrra püsivuse suhtes nn. Kindlus õiguses. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks- üheltpoolt kindlus valitsevate normide sisu kohta, teiselt poolt kindlus nende püsivuse suhtes. Õiguse püsivus, mis võimaldab igaühel oma elu õiguskorra teatud stabiilsust eeldades kujundada, on seotud tagasiulatuva jõuga seaduste ning õiguspärase ootuse põhimõtetega. Seaduse tagasiulatuv jõud tähendab seda, et seaduses antud minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Õiguskindluse printsiibi kohaselt on tagasiulatuv ajõuga seadused lubamatud. 13) Õiguspärase ootuse põhimõte- igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatava seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja
1) Legaalsuse printsiip 2) Õkonoomsuse printsiip 3) Avalikkuse printsiip 4) Informeerituse printsiip 5) Kaitse õiguse printsiip 6) Süütuse presumtsiooni printsiip 7) Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip 8) Õigus edasi kaevata 9) Poolte võrdsuse printsiip 10) Moraalse kahju vältimise printsiip 11) Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip 12) Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest 13) Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine 14) Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip Legaalsuse (seaduslikkuse) printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis
1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud demokraatlikul viisil – väljendab enamiku valijate tahet. Õiguse tunnused: 1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum 2
Karistusõiguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See põhimõte on omandanud garantiifunktsiooni tähenduse, demokraatliku karistusõiguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse. Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5. Karistusõiguse struktuur Kolme samba teooria – karistusõigus kõige laiemas tähenduses toetub kolmele sambale: Seadusandlik võim – seadusandja, kes kehtestab kuriteod ja karistused – materiaalne karistusõigus. Kriminaalmenetlus – kord, kuidas tehakse kindlaks, kas inimene on toime pannud kuriteo ja kas tuleb vastutusele võtta; sammast kannab kohtuvõim. Karistuse täideviimine – toetub täitevvõimule.
Õ sisuline kindlus õn peavad sisuliselt olema nii selgelt ja täpselt formuleeritud, et n adressaadile on selge, mida neilt nõutakse. N adressaadid peavad ette näha ja arvestada oma käitumist, lähtudes õiguslikust regulatsioonist. Õigusn püsimajäämine ei piisa sellest, et isikud teavad, mis hetkel kehtib, vaid tuleb lähtuda sellest, et õigus püsib. · Usalduse kaitse pr koormavate uusregulatsioonide puhul õ tagasiulatuva jõu rakendamisel. Kui muudetakse regulatsiooni. Ei keela kehtestamast uusi reg, vaid nõuab nende vajalikkust. Tuleb vältida spontaanseid muudatusi. Isikutel peab jääma piisav aeg oma tegevuse kohandamiseks (vastuvõtmise ja jõustumise vaheline aeg). Õ tagasiulatuva jõu rakendamise keeld eriti koormavate õn puhul. Haldusaktiga antud soodustusi ei või ära võtta. Eesti õ kohaselt see pr kehtib. El-i õiguses on usalduse
esindusdemokraatia · Õigusriigi printsiibi elemendid: põhiõiguste tagatus võimude lahusus riigivõimu seotud põhiseaduse ja õigusega halduse seaduslikkus, seaduse reservatsiooni põhimõte õiguskindlus: 52. - õigusselgus 53. - avaldamiskohustus 54. - tagasiulatuva jõu keeld 55. - õiguspärase ootuse põhimõte sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse · Sotsiaalriigi printsiip - riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalselt väärikas äraelamine. Samuti peab riik pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivatele sotsiaalsetele probleemidele vaesusele, tööpuudusele, tervishoiule, haridusele, keskkonnakaitsele
postmodernistliku arhitektuuri üheks võtmeteoseks, tähistades Robert Venturi vaimus „keerulise ning vastuolulise” arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. „Venna maja“ ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga.
kohaldamise seisukohalt, eriti tähtaegade lugemise osas. Varasemad õigused ja kohutused ning 22 nende alusel õigussuhted kaotavad kehtivuse ning uued omandavad kehtivuse vastavate uute õigusaktide või normide jõustumise tähtpäevast. Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, mis saabub tulevikus (siis peab see sisalduma jõustuvas õigusaktis endas), aga jõustumine võib olla ka tagasiulatuva jõuga: 1. sanktsiooni pehmendavad (nt. muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2. koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt. tegu ei loeta enam kriminaalkuriteoks, vaid haldusõiguse rikkumiseks või kaotatakse surmanuhtlus jne.). Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid aga laiendada
Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas õigupärase ootuse põhimõte - kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes usalduskaitse põhimõte: nulla poena sine lege põhimõte (karistusõiguses) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld salajase õiguse keelu põhimõte /õiguspärase ootuse põhimõtte võib paigutada ka siia/ Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks
Eesti õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õiguspärast ootust ei tohi rikkuda ei õigustloovate aktide ega üksikaktidega. Õiguspärase ootuse põhimõtet on võimalik piirata.Lubatud on reeglite muutmine isikutele soodsas suunas •Tagasiulatuva jõu keeld- Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud! Tagasiulatuv jõud on lubatud: 1. Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi. 2. Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid.
Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse ja peaministri korraldus ning ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega. 11.Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Õiguse üldaktil on tagasiulatuv jõud, kui seadus seda sõneselgelt sätestab, kuid tagasiulatuvalt ei tohi kehtestada kohustusi ega piirata õigusi ning tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab seda. 12.Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad enamasti kogu riigi territooriumil. Isik võetakse vastutusele selles riigis, kus ta kuriteo toime pani. 13.Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. ,,Venna maja" tähistab seitsmekümnendatel domineerinud neofunktsionalismi kõrval uue teema sisenemist Tallinna Kooli arhitektuuripraktikasse, tähistades Robert Venturi vaimus ,,keerulise ning vastuolulise" arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris. ,,Venna maja" ei lähtu Eesti eramuehituse senistest stampidest, küll aga haakub ümbruskonna 1920. aastateni tagasiulatuva hoonestusega. Eramu kummastavad vormid ei hooli tavaliselt ilusaks peetavaist, pigem kontakteeruvad isetekkelise arhitektuuri kohmakustega. Hoone asub keerulisel krundil, omalaadsel vahealal, millest ühele poole jääb rahulik, valdavalt sõdadevahelisest ajast pärinevate eramute piirkond, teisele pool aga raudtee. Nii püüabki eramu oma punase laudkehandiga mängida kaasa vahel ootamatult elava eramute arhitektuuriga.
Varasemad õigused ja kohustused ning nende alusel õigussuhted kaotavad kehtivuse ning uued omandavad kehtivuse vastavate uute õigusaktide või normide jõustumise tähtpäevast. Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, teatud tähtajast, mis saabub tulevikus (siis peab see sisalduma jõustavas õigusaktis, nt rakendussätetes), olla seoses mingi sündmuse või toiminguga pärast uue õigusakti jõustumist, aga jõustamine võib olla ka tagasiulatuva jõuga. Rahvusvaheliselt on tunnustatud põhimõtted, mille kohaselt kriminaal- või muud sanktsiooni karmistavatel uutel seadustel (õigusnormidel) ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu, kuid samas peavad pehmendavad lahendid kindlasti olema tagasiulatuva jõuga: 1) Sanktsiooni pehmendavad (nt muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2) Koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt tegu ei loeta enam
Üldosa sisaldab 7 peatükki-kokku 87§,eriosa aga 15 peatükki kokku 350§ Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted Põhiseaduse § 23 lg 1 ütleb et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Selle normi järgimine peab tagama õigusliku karistusõiguse,seda nimetatakse seaduslikkuse printsiibiks ja sellest põhimõttest on tuletatud veel 4 olulist printsiipi. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. II. Määratletuse põhimõte Et seaduslikult käituda peab igale ühele olema tagatud võimalus ette näha milline käitumine on keelatud ja milline karistus selle eest ootab.Määratletuse
02.1995); · Kokkulepe töövõtjate töötamise kohta nende kutsealaste ja keeleliste teadmiste avardamiseks (jõustunud 21.08.1995); · Kaubandusliku meresõidu alane kokkuleppe (jõustunud 6.06.1996); · Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustunud 12.01.1997); · Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustunud 30.12.1998, tagasiulatuva mõjuga kuni aastani 1994); · Lennuühenduse kokkulepe (jõustunud 27.03.2002); · Kokkulepe Eesti Sotsiaalministeeriumi ja Saksamaa Töö- ja Sotsiaalministeeriumi vahel lubamaks monteerijatel Eesti ettevõtetest püstitada palkmaju Saksamaal ja monteerijatel Saksa ettevõtetest teha montaazitöid Eestis (jõustunud 13.09.2002). Saksamaa on olnud aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi Eestile Soome ja Rootsi järel6.
5) sisemised vastuolud normide sees ja vahel, 6) normid, mida võimatu täita, 7) normide pidev muutmine, 8) õigusemõistmisel ei järgita alati kehtestatud norme. Kui mõne riigi seadusandlust iseloomustab pidevalt kasvõi üks neist apsudest, on Fulleri järgi tulemuseks õigussüsteemi puudumine või üldse ,,õigusetu" reziimi ilmutamise. Näiteks Saksa seadusandluses kehtestati sageli tagasiulatuva jõuga õigusakte; salastatud instruktsioonid ning kehtestatud seaduste meelevaldsed tõlgendused lõid olukorra, kus kodanikel puudus ülevaade kehtivast õigusest ning nad olid kohtuvõimu ees täiesti kaitsetud, võimu teostamisel loobuti sageli üldse formaalsetest reeglitest ning eesmärgid saavutati vägivalla teel [(Fuller 1958, lk 650-652). Ilmar Tammelo (1917-1982) õiglusteoorias tõusis aastatega aina keksemale kohale käsitlus
b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine. Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest. 3. Proportsionaalsuse printsiip
avaldamist, kui määruses endas ei ole määratud muu tähtaeg. Sama aeg (3 päeva) jõustumiseks on ette nähtud ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrustel. Reeglina ei ole jõustunud normatiivaktil tagasi ulatuvat jõudu, st et selle jõustunud akti regulatsioon ei laiene nendele juriidilistele aktidele, mis leidsid aset enne selle akti jõustumist. Ei saa inimest vastutusele võtta sellise teo eest, mis pandi toime enne selle seaduse jõustumist. Kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on need seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, seadusandja peab silmas pidama, et seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustusi ja õigusi????? 2) tagasiulatuva jõuga on aga see kriminaalseadus, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 30.09.08 normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja möödumisega või tema kehtivus lõpetatakse selleks pädeva organi poolt. Kehtivus lõpeb ajutiste õigusasktide puhul teatud kuupäeva saabumisel
Eesti põhiseaduses eristada seitset põhiprintsiipi. Nendeks on: inimväärikus (PS § 10), vabadus (PS § 19 lg 1), võrdsus (PS § 12 lg 1 lause 1), õigusriik (PS § 10), Seaduslikkuse (legaalsuse) põhimõte Õiguskindluse põhimõte o Õigusselguse nõue o Vacatio legis o Õiguspärase ootuse põhimõte o Tagasiulatuva mõju keeld Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" o Õigusnormide avalikkuse nõue demokraatia (PS § 1 lg 1, § 10), Esindusdemokraatia Parlamentaarne valitsemissüsteem Erakonnademokraatia sotsiaalriik (PS § 10) ja Eesti identiteet (PS § 1 lg 2).
Õigusaktide jõustumine: · seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui ei sätestata teist tähtaega · Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval pärast RT's avaldamist · kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused 3. päeval pärast avalikustamist Normatiivakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 19 Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil teise riigi seadused üldjuhul ei kehti. Asukohamaa normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi
Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d)
Õigusriik Riigivõimu selline õiguskorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ja riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. · Võimude lahususe põhimõte- kolm võimu on lahus. · Põhiõiguste tagatus õigused indiviididele, · Riigivõimu seotus põhiseaduse ja õigusega · Seaduslikkuse ülimuslikkuse nõude elluviimine · Õiguskindlus-õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld ning õiguspärase ootuse põhimõte · Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse sealhulgas kaitse riigivõimu eest · Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine · Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes. Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt. Mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine. Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest. 3. Proportsionaalsuse printsiip
2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See muutis kehtivat süsteemi ja vastavalt selle §- le 1 on süüteod nii „käesolevas seadustikus, kui muudes seadustes sätestatud karistavad teod“. Seega jaguneb nüüd Eesti karistusõigus põhi- ja harukaristuseks.
Vastasel juhul muutuks kriminaalõigus ebaefektiivseks ning viiks ülekriminaliseerimise, asjatu häbimärgistamise ja inimõiguste rikkumiseni. 3) Nulla poena sine culpa – süüpõhimõte; sellega kooskõlas olevaks saab pidada ühiskonnale tõsiselt kahjuliku käitumise kriminaliseerimist 4) Legaalsusprintsiip – Euroopa Liidu seadusandja peab arvestama õiguskindluse, kriminaal õiguse tagasiulatuva jõu keelu, kergema karistusseaduse tagasi ulatuva jõu põhimõtte ning kriminaal õiguse demokraatlikus seadusandlikus protsessis kehtestamise nõudega. 5) Subsidiaarsuse printsiip – see peab tagama, et EL ühtset kriminaalõigust tuleks kehtestada vaid siis, kui kavandatava eesmärki ei suudetaks efektiivsemalt saavutada liikmesriikide tasemel ning meetme ulatuse või toime tõttu on eesmärgid paremini saavutavad ühenduse tasandil.
Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse (või inglisekeelse) kirjeldusega või viitega varem avaldatud kirjeldusele koodeksi nõuetele vastavas publikatsioonis. 4. Teaduslikku nime käsitletakse alati kui ladinakeelset, ükskõik, millise keele baasil ta on loodud. 5. Nomenklatuuri reeglid on tagasiulatuva mõjuga. 12. Taimeperekonnad Perekond on siin väikseim üksus, mis vajab nime. Koosneb ühest või mõnest liigist; nimi ühesõnaline, ladina keeles. Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada
annaabi.ee 
