4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; d)asuti elama mujale 11. Missuguse sündmuse jätkuks loetakse Jüriöö ülestõusu? Muiste vabadusvõistluse jätkuks 12. Arvukaim talupoegade kiht. Adratalupoegade kiht 13. Kes olid maavabad? Kõige kõrgemal kihil vabatalupojad 14. Miks kohalikud vasallid ei soovinud Taani kuninga valduste müüki teisele maahärrale?
MUUDATUSE ETTEPANEK: Juhul kui projekt ei saa taodeldavast summast minimaalselt 90% rahastust kasutada plaani B Plaan B näeb ette laagri läbiviimiseks teise koha valik, milleks on Männiku Polügon, asukohaga Männiku, Harjumaa. Tomumise ajavahemik jääb samaks MUUDATUSE MÕJU RAPORT: Muudatus ulatus: Väheneb transpordile kulutatav summa 1850 eur võrra, muud summad jäävad samaks. Kulud mis muutuvad: Suur buss tellida ainult lühiajaliselt veoks ja tagasitoomiseks Kulud mis muutuvad Suu buss 500 eur 9 kohaline buss 150 eur Transpordi kulud 650 eur Kulud mis ära jäävad Praamipiletid 600 eur Muuseumi ja ööbimisala 300 eur 9 kohaline buss 250 eur Suur buss odavamalt 700 eur Kokkuhoid kokku 1850 eur
Kanavere lahing. Saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit.(24.juuli). Asuti piirama Pöide ordulinnust. Sakslased kutsusid abiväge. Eestlased kindlustasid ennast Varbola ja Loones linnustes. Kolm aastat hiljem ründasid nad saaremaad(kuna enne polnud korralikku jääd).ja ründasid linnust Karjas. Pealik Vesse poodi üles. Maarahvas XIV-XVI saj Peale ülestõusu arvestati talupoegade õigustega palju vähem. Haagi-ehk adrakohtunikud. Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks palgatud inimesed. Üksjalgade kiht adratalupoegade lased kes koju ei mahtunud ja ise talu rajasid. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis koormisi rahas. Maavabad ei tasunud koormisi....aga pidid sõjategevuses feodaali ratsaväes teenima.
kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku kirikus. Kodukarjaõigus- ihunuhtlus
ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda. Kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud KreetaMükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli).
(teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj
maakonda. Eesmärgiks oli kaotatud vabaduse taastamine. Jüriöö ülestõus oli muistse vabadusvõitluse jätk, selle lõppvaatus. Maarahvas XIV XVI sajandil Talurahva olukord, sotsiaalne ja rahvuslik koosseis. Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Esile tõusis teoorjus.Maarahvas hakkas rõhumisele vastu (ei täidetud koormisi, hakati vastu mõisasundijatele, asuti mujale elama). Pagenud talupoegade otsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Adratalupoeg kõige arvukam kiht (1/2 5 adramaad) Üksjalgade kiht adratalupoegade nooremad pojad, kellel oli oma talu. Kohustus teha mõisnikule tegu üks jalapäev nädalas. Vabatalupojad soodsaim kiht. Tasusid koormisi rahas ja teotööst vabad. Maavabad kõrgeim kiht talurahva hulgas; ei kandnud tavalisi talupojakoormisi; pidid sõja teenima feodaali ratsaväes. Valdavaks põllupidamises sai kolmeväljasüsteem.
sisseveo vajadus. rukki eest maksti kõrget hinda *tõsteti talurahva koormisi, tervavilja turustamisvõimaluste tõttu. *talukoha eest rendi tasumisel tekkis teoorjus. Kümnis võis ulatuda nüüd kuni veerandini saagist. mindi üle raharendile. *maarahvas esitas kaebusi, ei täidetud koormisi, hakati vastu, asuti elama mujale *kaotati tööjõudu. 15.saj algul hakati põgenenud talupoegi tagasi tooma.1458-kõik põgenenud talupojad tuli välja anda.nende tagasitoomiseks või otsimiseks olid haagi- ehk adrakohtunikud. *16.saj alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud isiklikud vabadused-kehtestatud oli pärisorjus. *pärast ülestõusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused rõhujate liitlastena. *16.saj muutus paremaks. talupoeg võis koguda jõukust. adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meest, mitu hobust, härga, lehma, jms. *kolmeväljasüsteem- talupõllud jagati kogukonna maadest kitsaste eraldiseisvate siiludena, tegid harimise raskemaks.
Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. VAIMUELU: Iseloomulikuks jooneks, et muinasusundi arusaamu püüti kohandada katoliiklusega · Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse.
Maaomaniku jaoks tähendas põgenemine tööjõu kaotsiminekut. Ka maksumaksjad läksid kaotsi. Seetõttu hakkavad maaomanikud sõlmima kokkulepped põgenenute väljaandmiseks. Kes Vanal Liivimaal vahetab elukohta, siis annavad maaisandad põgenenud talupojad välja. St talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseks. Nad ei saanud enam lahkuda ilma loata. Esimene selline kokkulepe, kus toimub väljaandmine, on pärit Tartu piiskopkonnast 1458ndast aastast. Pagenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- ehk haagikohtunikud ametnikud, kes pidid tegelema pagenud talupoegadega. Vanal Liivimaal hakkas välja kujunema pärisorjus. Samas ei saa öelda, et see oli kogu Liivimaal levinud, see oli kõigest etapp selle poole. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Vana Liivimaal erines mõnevõrra. Kõige suurem mass talupoegasid, kelle kohta see kehtis, moodustasid · Adratalupojad. Nimetus tulenes sellest, et nende talu suurust mõõdeti adramaades.
XV saj. algul hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Toetuti asjaolule, et talup. Oli tavaliselt jätnud tasumata koormised, mida loeti võlaks. Kui teine feodaal oli talupoja vastu võtnud nõuti võla tasumist või talupoja tagasi andmist. Tähtsaim siiski talupoja tagasisaamine. Peagi hakati Vana-Liivimaa feodaalriikide piires sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade väljaandmiseks. Pagenute kindlastegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks seati ametisse adra- e. haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse
vahel ka Soome (Rootsi valituse all, polnud teotööd), Venemaale. Maaomaniku jaoks oli see töötegije kaotsiminekut, maksumaksjate kaotsimineks. Selle tõttu hakkasid need maaomanikud sõlmima kokkuleppedi põgenenute väljaandmiseks. Hakati põgenejaid välja andma. See tähendas seda, et talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseteks, nad ei saanud ilma loata lahkuda. Esimene sellelaadne kokkulepe on säilinud Tartu piiskopkonnast aastast 1458. Pagenenud talupoegade jälitamiseks ja tagasitoomiseks määrati ametisse adra- e 4 haagikohtunikud. Läänimeeste e mõisnike seast määrati. Seega, Vanal-Liivimaal hakkas välja kujunema PÄRISORJUS. Vanal-Liivimaal talupoegade võrduslik olukord erines mingil määral: 1. Kõige suurema osa moodustasid adratalupojad põldude suurust arvestati adramaades (u 600 ha). Nemad tegid tööd ja kandsid koormisi. 2
esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine: - Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö - Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes
Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus. · Talupoegade jagunemine: Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,55 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö Üksjalad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad
3. Homerose kangelaste ajastu Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust. Trooja sõda, kreeka müüdid ja Homerose eeposed. Kindel on, et Trooja kuninga Priamose poja Parise röövitud mükeene printsessi Helena (kes oli juba naidetud Menelaosega) tagasitoomiseks rakendati kogu Ahhaia võimsus. Kui Hellase laevastik oli juba Aulises, tulid Kreeta saadikut teatega, et nende kuningas Deukalioni poeg Idonemeus on nõus võitluseks Trooja vastu kaasa tulema juhul kui Agamemnon jagab temaga ülemjuhatust. Mükeene võttis selle tingimuse vastu. Ekspeditsioonist sai niisiis suurelt organiseeritud Kreeta-Mükeene üritus. Trooja valitses Musta mere kaudu käivat kaubandust (kuld, hõbe, raud, kinaver, laevapuit, linane riie, kanep, õli). Trooja
Kõige suurem muutus peale muistset vabadusvõitlust oli see, et eestlased ei olnud enam oma maa peremehed. Vahetult peale vabadusvõitlust olid nad veel isiklikult vabad ja võisid omada maad. Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade tagasitoomiseks ja väljaandmiseks. Talupojad olid muutunud sisuliselt mõisnikeomandiks, kes võis neid vabalt näiteks müüa või kinkida. 1507. aastal keelati talupoegadel isegi relva kandmine. 15.-16. sajandiks hakkas välja kujunema siuliselt pärisorjus. Muistse vabadusvõitlusega lõppes eestlaste vabaduse ja oma maa peremeheks olemise periood. Peale muistset vabadusvõitlust hakkas eestlaste majanduslik olukord üha halvenema. Kuni 13. sajandini
Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.
Rünnati Karja linnust. Linnus vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Maasilinn- Kohustuti ehitama ordule karistuslinnus Maasilinna. 16. Maarahvas 14.-16. saj. Talurahva olukord peale jüriöö ülestõusu: Talurahva laialdane karistamine ja seadusetus. Talupoegade õigustega arvestati nüüd veel vähem kui varem. Sõnakuulmatuse korral rakendati toorest sõjalist jõudu. H Haagi- ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlaks tegemisel, ülesotsimiseks, väljaandmiseks ja tagasitoomiseks loodud ametikohad. Pärisorjus- isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Adratalupojad- talupoegade kõige suurem kiht, nimetus adramaast. Üksjalad- moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.
Vihatud mõisatöö mõjul hakkas talupoegadel tekkima mentaliteet, mis on kokku võetud ütlusse mõisa köis, las lohiseb. Mõisnike survele vastasid talupojad pagemisega teiste mõisnike juurde, linna või piiri taha, peamiselt Venemaale. Iga pagenud tööjõuline mees tähendas mõisnikele kahjumit. Seetõttu jõudsid läänimehed peagi ühele meelele pagemiste takistamiseks ja pagenute väljaandmiseks. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud (saksakeelse nimetuse järgi ka haagikohtunikeks kutsutud). 15. sajandi teisel poolel kujunes välja talupoegade sunnismaisus. Siit oli vaid väike samm täieliku pärisorjuseni, mida Eestis täies mahus siiski veel ei tekkinud. Sotsiaalsed protsessid olid keskajal väga aeglased. Tollane ühiskond väärtustas üle kõige traditsioone, tavasid, seisuseuhkust. Nii üksikisikute kui sotsiaalsete gruppide tõus või langus ühiskonnahierarhias oli erandlik
sajandi keskpaigast alates üha enam nõudma raha 16. sajandi algul mindi mitmetes eramõisates pea täielikult üle raharendile Üha enam talupoegi hakkas linnadesse ja mujale põgenema Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1
Talurahva laialdane karistamine ja ühes sellega ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestati nüüd märksa vähem. Sõnakuulmatuse korral rakendati üha enam toorest sõjalist jõudu. Koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha. Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid
ka seadusetus. Talupoegase õigustega arvestasid feodaalid nüüd märksa vähem kui enne ülestõusu. Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Kümnis ei tähendanud enam kümnendikku vaid ulatus kuni veerandini viljasaagist. *Haagi-,ehk adrakohtunikud- pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatus isikud. *Pärisorjus- aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. 14. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. Seega oli kehtestatud pärisorjus. *Adratalupojad- nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes ½ kuni 5 adramaani. 15 sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit
Kümnis ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist. o Järgmise saj algul mindi pea täielikult üle loonuserendil raharendile. o Maarahvas hakkas vastu: esitati kaebusi mõisnike peale, asuti elama mujale. See oli mõisale kahjulik. o Kuna talupojad läksid minema siis sõlmiti pakt, et talupojad tuleb ülesse anda. o Haagi- ehk adrakohtunikud - pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. o Pärisorjus - aadlikud võtsid õiguse taluinimest kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. o 14. Saj. alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. o Adratalupojad - nimetus tulenes adramaade järgi, kuid tegelikult olid selliste talude suurused väga erinevad, kõikudes 1/2 kuni 5 adramaani. 15 saj. loeti adramaa suuruseks 8-12 ha
annaabi.ee 
