Kuna aga juhtahelad peavad tagama muunduri temperatuuri konstantsuse, siis küttekeha abil juurdeantav võimsus P sõltub muundurile langevast summaarsest kiirgusvoost. Selle tulemusena saavutatakse olukord, kus küttekeha vajaliku toitepinge väärtus on sõltuvuses muundurile langevast või sellelt eralduvast summaarsest soojusvoolust, mis on omakorda sõltuv mõõdetavast temperatuurist. Muunduri takistuse muutust (muundatuna pingekaoks) kasutatakse sellisel juhul toitepinge regulaatori tagasisidesignaalina. Võib näidata [42], et meid huvitava keha temperatuur Tk nendes tingimustes on leitav valemigaSiin on Tm muunduri pinna konstantne temperatuur, m ja k vastavalt muunduri ja mõõteobjekti pinna integraalsed emissioonitegurid, mustkiirguri kiirgustegur, A muunduri aktiivpind, U muunduri küttekeha toitepinge, R küttekeha takistus, m soojusjuhtivustegur muundurilt kestale ning Ta muundurit ümbritseva keskkonna temperatuur.
trajektoore paigalduspunktide vahel. Kontuur(funktsionaal-)süsteem kindlustab instrumendi või toote liikumise mööda mingit kindlaksmääratud trajektoori. Selline talitlus on vajalik näiteks kerapinna treimiseks, st toote kontuurtöötlemiseks. Arvprogrammjuhtimissüsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemides määratakse andurite abil instrumendi või toote tegelik asend ja see informatsioon antakse tagasisidesignaalina võrdlussõlme, kus ta vastastatakse programmseadmest saadavate signaalidega. Kui tegelik asend erineb programmiga ettenähtust, antakse elektriajami juhtimissüsteemi täiendavad juhtimissignaalid, mis kindlustavad instrumendi või toote asendi vajaliku korrigeerimise. Suletud süsteemid tagavad toote töötlemise suure täpsuse. Avatud süsteemides instrumendi või toote liikumist ei kontrollita ja ei vastastata vahetult programmiga ettenähtuga
Selleks genereerib rootori asendiandur signaalid Ue1, Ue2, Ue3. Need lihtsad nelinurkimpulsid tekitavad kolmefaasilise süsteemi, mille periood on 2, nagu näitab ajadiagramm joonisel 5.15. Impulsside järjekord sõltub rootori nõutavast pöörlemissuunast. Rootori pöördenurga täpseks määramiseks varustatakse süsteem impulsiga, mis näitab algasendit. Järgnevalt kasutatakse pidevalt mõõdetud rootori pöördenurka voolu etteandeseadmesse antava tagasisidesignaalina, nagu on näidatud joonisel 5.16. See moodul väljastab kolm nelinurkset voolu seadeimpulssi ning jaotab need vooluvaheldi jõupooljuhtlülititele. Lülitusalgoritme võib olla erinevaid, kuid populaarseim on kuueastmeline algoritm, milles lülitus toimub võlli pöördenurga korral 60°. Üks võimalikest pöördenurkade lülitusjärjekordadest vastab joonisele 5.15: +IL1* = Ue1 ja ei Ue2 +IL2* = Ue2 ja ei Ue3
annaabi.ee 
