Morfoloogia alused
ohoo, hurraa, ai- ai, ähää.
2. Tahteavaldusi väljendavad hüüdsõnad väljendavad kõneleja soovi kedagi tegevusele õhutada ja
neid kasutatakse käskivate vormelitena, nt äss, nõõ, kõtt, säh, marss, kuss.
Suhtlushüüdsõnad (nt noh, no, jah, ah nii, ah soo) sõlmivad kuulajaga kontakti, märkides
kõnevooru algust (Noh, kust teie tulete?), hoiavad kuulajaga kontakti, toimides täitesõnana
kõnevooru sees (See oli noh niisugune natuke imelik päev) või on tagasisidesignaalideks (Nii-
nii!).
4. Onomatopoeetilised hüüdsõnad jäljendavad loomade häälitsusi või muid loodus- või tehishääli
või toiminguid, nt miäu, atsih, ha-ha- haa, plärts, põmm. Paljud sõnad on reduplikatiivsõnad, mis
näitavad matkitava heli korduvust, nt auh-auh, röh-röh.
17. Tüve astmevaheldus. Definitsioon ja iseloomustus. Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine
vormistikus.
Astmevaheldus on sõna sisehäälikute muutumine käänamisel või pööramisel