Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagasisaatmist" - 8 õppematerjali

Võrkpall
3
doc

Võrkpall

piirjooni; -pall puudutab mõnda eset väljaspool väljakut, lage või mängust mitte osavõtvat isikut; -pall puudutab antenne, poste või võrku ennast väljaspool piirdelinte; -pall läbib täielikult võrgu vertikaaltasapinna kas või osaliselt väljaspool üleminekuala, välja arvatud Määruse 10.1.2.juhtum. -pall läbib täielikult võrgu alumise tasapinna. 12. Vead pallimängimisel. NELI LÖÖKI: võistkond puudutab palli neli korda enne palli tagasisaatmist. ABISTAMINE LÖÖGIL: mängija toetub kaasmängijale või mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks mängualas. PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine. KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi. 13. Pallingu sooritamine. Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud

Sport → Kehaline kasvatus
48 allalaadimist
Arutlus
2
odt

Arutlus

Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Eesti 1941 - 1944
4
doc

Eesti 1941 - 1944

põhiliselt tehtigi). USA valitsus avaldas 1946.a. memorandumi Balti riikide kohta, milles ei tunnustanud Balti riikide liitmist NSVL-ga ja seal kehtivat valitsemiskorraldust. Teistest riikidest avaldas Ba. riikidele toetust Iirimaa ja Sveits. Rootsi ja Soome käitusid kõige nõukogudemeelsematena. Sõja ajal võttis Rootsi pagulasi vastu, mujal Euroopas ka. Eestlasi u. 80 000, Ba.riikidest ­ 260 000 (DP ­ displaced persons). NSVL nõudis kõikide pagulaste tagasisaatmist kodumaale (u. 1% tuli tagasi, näit. A.Kurtna-ähvardati perekond Siberisse saata, tuli tagasi ja saadeti ikka Siberisse). 23.okt 1945 andis Rootsi välja 167 baltlast, kes olid Saksa vägedes sõdinud (Kuramaal jm). Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 ­ laagritest massiline väljaränne ­ USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse ­ kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Demokraatia ja totalitaarne režiim
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

tsenter e tsentristlik ideoloogia. Kuid samas oli mõlemas tiivas ka äärmuslasi, keda hakati kutsuma ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kõigi muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine')

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Kuid samas oli mõlemas tiivas ka äärmuslasi, keda hakati kutsuma ULTRAdeks (ultra on ladina keeles `ülim', `äärmine'). Ka tänapäeval nõuavad ultraparempoolsed poliitikud kogu riigi vara erakätesse andmist, arstiabi, hariduse jm teenuste tasuliseks muutmist jms. Üks ultraparempoolsete juhte tänapäeva Prantsusmaal Marine Le Pen [lö pen] on üles seadnud loosungi Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kui mitte kõigi, siis paljude muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine')

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
Võrkpall
29
doc

Võrkpall

Pall võib puudutada mitut kehaosa tingimusel, et puuted on üheaegsed. Erandid: Sulustamisel võib sulustaja(d) teha mitu järjestikust pallipuudet tingimusel, et need puuted on tehtud ühel ja samal sulustustegevusel. Võistkonna esimesel löögil võib pall puudutada järjestikku erinevaid kehaosi tingimusel, et need puuted toimuvad ühe tegevuse jooksul. 9.3. VEAD PALLIMÄNGIMISEL NELI LÖÖKI: võistkond puudutab palli neli korda enne palli tagasisaatmist. ABISTAMINE LÖÖGIL: mängija toetub kaasmängijale või mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks mängualas. PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine. KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi. 10. PALL VÕRGU JUURES 10.1. VÕRKU ÜLETAV PALL Vastase väljakupoolele suunatud pall peab ületama võrgu üleminekuala piires.

Sport → Sport
9 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetluse seminarid
46
doc

Tsiviilkohtumenetluse seminarid

muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks. 9. A-l on B vastu kolmest laenulepingust tulenevaid mitmeid nõudeid, ühe järgi kokku 110 000 krooni, teise järgi 35 000 krooni ja kolmanda järgi 145 000 krooni. Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi tõendmatuse tõttu tervikuna rahuldamata. A esitab otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb asja tagasisaatmist maakohtusse uueks lahendamiseks ja maksab riigilõivu 10 000 krooni. Ringkonnakohus jätab kaebuse käiguta ja nõuab kogu nõutavalt summalt (sh kõrvalnõuetelt), kokku 290 000 kroonilt riigilõivu 30 000 krooni maksmist, st nõuab täiendavalt 20 000 krooni maksmist, hoiatades vastasel korral jätta kaebus läbi vaatamata. A saadab seepeale ringkonnakohtule kirja, milles palub ennast vabastada osaliselt lõivu maksmisest vahendite puudumise tõttu või vaadata kaebus läbi ulatuses, mida

Õigus → Õigus
570 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted
126
pdf

Lepinguvälised võlasuhted

* sooritus tehakse pärast poolte vahel kokkulepitud äramuutva tingimuse saabumist * sooritus, mis on tehtud pärast kohustuse täitmise lõpptähtaja möödumist · Nt A tellib B-lt pulmadeks pulmakleidi. B saab kleidi valmis 2 päeva peale pulmi ja saadab selle A-le. A on kleidi vastu ilmselgelt huvi kaotanud ja taganeb lepingust. B saab nõuda vähemalt kleidi tagasisaatmist. 55. Missugused on SK-i seosed lepinguõigusega? 19 ˆ Seos väljendubki selles, et SK-ga reguleeritakse ka mh tühistatud ja tühiste lepingute tagasitäitmist. ˆ Silmas tuleb pidada seda, et kui on tegemist lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega, siis soori- tuskondiktsiooni kohaldada ei saa. Taganemine/üles ütlemine on eraldi reguleeritud VÕS üldosas + eriosa

Õigus → Õigus
164 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun