parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva “kurja” kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava.
Pilved ei lase maapinnakiirgust maailmaruumi. 49. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Atmosfäär toimib kui hiigelkasvuhoone, mille sees asub Maa. Lainepikkuste vahemikus 7-15mm asub niinimetatud atmosfääri aken, mis laseb soojuskiirgusel lahkuda maailmaruumi. Kasvuhoonegaasid neelavad soojuskiirgust ja piltlikult sulgevad osaliselt selle atmosfääsri akna. Planeedi atmosfäär laseb läbi küll lühilainelistpäikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt tagasipeegelduvat pikalainelist kiirgust. 50. Kirjeldage Maa soojusbilanssi. Keskmiselt nii palju valgust kui päikeselt saame, neeldub ka ära.
karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja
· Koosneb kolmest hapniku aatomist · Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. · Keemiliselt aktiivne aine · Võime neelata ultraviolettkiirgust Kloroflorosüsivesinikud CFC Happevihmad Lämmastiku ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks. Sudu suits ja udu. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid heitgaasidest. Kasvuhooneefekt Heitgaasid hoiavad tagasipeegelduvat kiirgust, suunavad soojuse jälle maapinnale. Kasvuhoonegaasid Veeaur, süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiid, osoon, freoonid (looduslikud gaasid, kui tänu inimtegevusele nende hulk atmosfääris suureneb) Süsihappegaas e. süsinikdioksiid · Eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%) · Tekib metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse (11%) · Eraldub lubja tootmisel (2%) On tõusnud õhu ruumalas eelmise sajandi 0.028%-lt protsendilt 0
kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus. · Osoonikihi lagunemine ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks. Sageneb nahavähi ja melanoomi esinemine, halli kae esinemine. · Kasvuhoonegaasid hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Kasvuhoonefekti mõju keskkonnale: · Soojenemine · Veetaseme tõus · Muutused taimkatte vööndilisuses · Taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik · Mineralisatsiooni kiirenemine · Sademete jaotuse muutus · Aurumõju kasv soostumine
karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris – 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Õhu koostis ja saasteallikad: on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb
kõik kloor stratosfääris on inimtekkeline!) Haloonid (tulekaitsesüsteemides) mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid (kloori asemel broom). Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid, erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid (pool broomisisaldusest stratosfääris on inimtekkeline!) miks tugevneb kasvuhoone efekt, kokku üle 40 gaasi, mille molekulid neelavad infrapunakiirgust. Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust - lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse võimsus: 1368 W/m2 . Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2 . Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust.
neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis(eeskätt CFC-ühendid, halogeensüsivesinikud ja dilämmastikoksiid) hävitavad osooni kihti., kasvuhoonegaasid- Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. 90% CO2 ja veeaur. Atmosfääri kaitse: SAASTEAINED ÕHUS lisandid, mis on nii loodusliku kui ka antropogeense iseloomuga, ja neid võib
on häiritud ja stratosfääri osoon on hakanud vähenema. Broom on suurimad osoonikihi lagundajaid. Mida vähem osooni stratosfääris, seda rohkem on maapinnale jõudvat UV kiirgust. Osoonikihi hõrenemine mõjub inimestele: Nahavähi ja melanoomi esinemine sageneb Halli kae sagenemine Organismile kahjulik - hingamisteede haigused, herpeseinfektsioon Osoonilagunemine EI VÕRDU kliima soojenemisega KASVUHOONEGAASID/EFEKT Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust Neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust, tagajärjeks temperatuuri tõus Veeaur on ka kasvuhoonegaas Muret põhjustab kasvuhooneefekti võimalik muutumine Kliimat kujundab globaalne süsteem: atmosfäär - ookean - kontinendid - krüosfäär - biosfäär Kliima muutumist põhjustavad erinevad protsessid: Kasvuhoonegaaside sisalduse muutumine Pilvisuse suurenemine Planeedi pinna albeedo muutumine, seda suurendab metsade
annaabi.ee 
