töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%.Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja tuludeklaratsioon tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isiku tulud maksustatakse samuti tulumaksuga ning teil tuleb kinni pidada ning tasuda tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt jms, millelt on maha arvatud
Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab Kassapidaja pädevusalal tegutseja teenustena: · Mängukava meelelahutusjuhataja käest, et asuda pileteid müüma. (meelelahutusjuhi käest) · Soodustuste nimekiri. (meelelahutusjuhi käest) 1.1.1.20 Pädevusala protsessid (business use case-id) Kassapidaja pädevusalal tegutseja peab organisatsioonis läbi viima järgmised äriprotsessid: · Pileti ost-müük. · Broneerimine. · Pileti tagasiostmine. 1.1.1.21 Pädevusala objektid (business klassid) Täitmaks seatud eesmärke, manipuleerib pädevusala antud põhi objektidega: · Mängukava (seansside loetelu) · Seanss (millises saalis, kohal ja mis hinnaga pilet) · Broneering (piletile on pandud broneering) · Saal (millises saalis seanss toimub) · Pilet (millises saalis, mis kell ja millise hinnaga pilet) · Istekoht (määrab ära saalis asuva istekoha)
õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada, mida osta kooli raamatukokku ja mida võiksid osta õpilased endale ise püsivahenditena. Meeles tasub pidada sedagi, et ka õpilaste raha eest hulgi ostes kaasneb tavaliselt hinnasoodustus. Hoopis kasutamata valdkond Eestis on õppevara tagasiostmine ning -müük koolis või raamatukaupluses. Kooliraamatukogud peaks toimima õppetööd toetava kirjanduse koguna, kuid tänapäevases kooliraamatukogus puudub suures osas viimastel aastatel lastele väljaantud väärtkirjandus. Lisaks õppematerjalide ja õpikutele, peaks kooli raamatukogu asetama rõhku just laste väärtkirjandusele. Erinevad sihtgrupid: · algklassi õpilased Lastekirjandus kannab suurt vastutust isiksuse kujunemisel lapsest täiskasvanuks, eetiliste ja
kohustusi, ning võtab nii pakendiettevõtja kui ka riigi ees tingimusteta vastutuse taaskasutuse normide täitmise eest. Suuremad kaubandusettevõtted, kes on usaldanud pakendite tagasivõtmise kohustuse MTÜ Eesti Pakendiringlusele: A-Selver, R-Kiosk, VP Market, Comarket, RR Kaubandus, OG Elektra, Stockmann, Kaubamaja, Viru Keskus, Rocca al Mare Kaubanduskeskus jne. Eestis on pakendijäätmete kogumiseks 3 peamist viisi: pakendijäätmete tagasiostmine läbi taarapunktide; pakendijäätmete väljasortimine olmeprügist (Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas); üleriigiline pakendijäätmete kogumisvõrk. MTÜ Eesti Pakendiringlus omab töötavat lahendust kõigi kolme osas: Taara Liit müüb kõik oma kogutud pakendid MTÜ-le; Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas müüb osa oma jäätmetest MTÜ-le; MTÜ partnerid on üle Eesti paigaldanud üle 5000 pakendite kogumise konteinerit. 6
Näiteks saab aktsionär iga tal juba oleva kümne aktsia kohta ühe uue aktsia. Kuna nõnda suureneb aktsiate arv, aga ettevõtte kasum jääb samaks, väheneb lahjendamise tõttu tulu aktsia kohta ja tavaliselt langeb vastavalt ka aktsia hind. (14 lk 24) Vanasti oli dividendidel mõnevõrra tähtsam roll kui tänapäeval. Eriti USAs on ettevõtted hakanud dividendide kõrval üha enam kasutama aktsiate tagasiostu kui veel üht ettevõtte kasumi aktsionäridele jagamise võimalust. Aktsiate tagasiostmine võib olla ettevõtte jaoks dividendide maksmisest köitvam mitmel põhjusel: (14 lk 24) · maksuseadused käsitlevad seda mõnes riigis soodsamalt kui dividende, · aktsiate tagasiostmine võib tõsta aktsia turuhinda, meeldides seetõttu aktsiaoptsioonidega motiveeritud juhtkonnale, · tagasiostmine on paindlikum kui dividendid dividende kalduvad investorid pidama stabiilse tulu saamise vormiks, mistõttu dividendide vähendamise pärast tabab ettevõtte juhtkonda
Saadud laenud Полученные ссуды Laenude tagasimaksed Возврат ссуд Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Платежи основной части аренды капитала Aktsiate emiteerimine Эмитирование акций. Omaaktsiate tagasiostmine Выкуп собственных акций Makstud dividentid Выплаченные девиденты Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 Всего денежные потоки от финансовой деятельности Rahavood kokku 0 Денежные потоки всего
Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel. Lõpptähtpäev, kustutustähtaeg, lunastustähtaeg (Maturity Date) on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtaeg ehk kuupäev, millal võlakiri ostetakse emitendi poolt tagasi. Üldjuhul toimub võlakirjade tagasiostmine investoritelt nominaalhinnaga ehk nimiväärtusega. Vahel võib ettevõte oma võlakirja “tagasi kutsuda”, mis tähendab, et ta ostab võlakirjad enne tähtaega tagasi. Valitsuse võlakirju ei osteta kunagi enne tähtaega tagasi. 1 2. Võlakirjade liigitamine Valitsuse võlakirjade (treasuries) aegumistähtaeg vaheldub üldjuhul kolmest kuust kuni kolmekümne aastani. Sellised väärtpaberid garanteerib üldjuhul riigi valitsus, ning nendega seotud riski peetakse
- Äriplaani olemasolu - Oma finantsinvesteeringu olemasolu - Kindlamaid tagatisi. Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad. 5) Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine. Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud
reeglina kõrgema intressimääraga võrreldes lühemaajaliste võlakirjadega. c) emissiooni riskiaste ehk hinne investorid soovivad igasuguste täiendavate riskide eest lisatasu. Mida madalam on võlakirjaga seotud risk või mida kõrgem võlakirja hinne seda madalam on intressimäär. d) emissiooni piiravad tingimused mida enam kaitset ja õigusi nõuab võlakirja omanik (see kelle käes ta on), seda madalam on tulu mida ta teenib ja mida rohkem nõuab õigusi emitent (ennetähtaegne tagasiostmine) seda kõrgemat intressimäära peab ta pakkuma. e) jooksev riskivaba intressimäär sõltuvalt sellest, kuidas liigub turgudel riskivaba intressimäär liiguvad sellega paralleelselt kaasa ka võlakirjade intressimäärad. Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju nimetatakse debentuurideks
asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas omakapitalist tehtavaid väljamakseid (oma osa tagasiostmine), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keelamist ei hõlma, Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida. Osaühingu loomine on kerge. 3 Seadused Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot, võib asutamislepinguga ette
asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma. Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida (Raamatupidamis-ja maksuinfoportaal, 2012). Osaühingu loomine on kerge 1. OSAÜHINGU LOOMINE
· teistele ettevõtetele laenu andmiseks; futuurlepingute, vastulaenude, optsioonilepingute järgsed tasumised; · tütarfirmaks mõeldud ettevõtte soetamine. 9. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest ·dividendide maksmine; ·kapitalirendimaksete põhisummad; ·omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; ·võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; ·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. ·omaaktsiate esmamüük; ·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja
• teistele ettevõtetele laenu andmiseks; futuurlepingute, vastulaenude, optsioonilepingute järgsed tasumised; • tütarfirmaks mõeldud ettevõtte soetamine. 9. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni finantseerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest •dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja
on tagasiostetavate võlakirjadega või kui need esialgselt väljastatakse seeriavõlakirjadena. Tagasiostetav võlakiri annab firmale õiguse võlakiri tagasi osta kogu selle kehtivusaja jooksul.Seeriavõlakirja puhul määratakse kogu võlakirja pakkumise erinevatele võlakirja komplektidele erinevad lunastustähtajad. Seega annab tagasiostu õigus firmale võimaluse võlakiri tagasi osta samas kui seeriavõlakirjade puhul on firmal kohustus neid ettenähtud tähtajal tagasi osta. Tagasiostmine tõstab tegelikku intressi määra mida firma peab maksma. Seega peab FJ juba enne võlakirja pakkumist tegema otsuse nende tagasiostetavuse kohta. Kui ei ole reaalseid väljavaateid saada vabu vahendeid võlakirja ennetähtaegseks tagasiostmiseks ja kui makstav intressimäär on mõistlik, siis ei ole ka mingit erilist alust tagasiostetavusele mõelda. Kui asjad on vastupidised siis on mõistlik lisada võlakirjade tagasiostetavuse klausel.
Kuna Inglise väed olid paremini varustatud ja õpetatud, siis lõppes sõda 1921 teatud kompromissiga. 26 krahvkonnast moodustati Iiri Vaba Riik, mis ei onud täielikult iseseisev vaid ühendkuningriikide dominioon omavalitsuslik, aga riigipea oli Inglismaa monarh. 6 põhjapoolset krahvkonda liideti otseselt Inglismaaga, sest 2/3 elanikest olid protestandid ehk inglased, 1/3 olid iirlased ehk katolikud. Lõunapoolsetesse sadamatesse Iirimaal rajati Inglise sõjaväebaasid. Toimus ka maade tagasiostmine ehk päriseksostmine ehk inglased müüsid oma iirimaal asuvat maad, sest teravilja/kertulikasvatus ei olnud tulus. Lepingusse pandi kirja, et iirlased pidid ostma ikka tasu eest, tasuta jagamist ei lubatud. Lisaks oli lepingus kirjas, et Suurbritannia kohustub kunagi tagama Iirimaa ühtsuse. Osad iirlased olid lepingu poolt, osad olid vastu. Nii puhkes kodusõda iirlaste endi vahel, kestis 1922 1923. Ühelt poolt pooldajad, teiselt poolt vastased
komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n-ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara, korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine, koolitused, maintenance, tagasiostmine …) 8 Võimalik toode (potential product) hõlmab kõike, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha. Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust. Tarneahela juhtimine
nähtamatute (intangible) komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n-ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara, korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine, koolitused, maintenance, tagasiostmine ...) Võimalik toode (potential product) hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha. Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust. Väärtust lisab logistika laiendatud toote kontseptsioonis. Kuidas lisada väärtust lisaks füüsilisele tootele, mida konkurendid kergesti kopeerivad D
!! VARAD Nõudehoiused teistes pankades Raha ja ekvivalendid (valuuta) Kohustuslik reserv keskpangas, millest pank saab takistusteta kasutada proportsionaalselt osa vastavalt hoiuste vähenemisele. Turukõlblikud väärtpaberid on väärtpaberid, millele ulatub panga omandiõugus, milleks on võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (võlakirjad, sertifikaadid, eelisaktsiad, mille puhul ei ole määratud tagasiostmine. Repo puhul ei laiene panga omandiõigus neile, käsutusõigust ei ole. Kasutamine, käsutamine, valdamine omanis ja millele laineb käsutusõigus (müügiõigus) Investeeringud Ülejäänud väärtpaberid, aktsiad, osad Tütarettevõtete aktsiad ja osad üle 50%, annab pangale kontrolli tütare/v üle Sidusettevõtete aktsiad ja osad 20%-50% annab kontrolli Muud aktsiad ja osad Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad.
nähtamatute (intangible) komponentidega. Nähtavad komponendid on midagi käegakatsutavat, mis kliendi silmis on saadud n-ö kauba peale, ületades tema ootusi. Näiteks antakse autot ostes kaasa tasuta talvekummid, ostetud arvutiga tuleb kaasa tasuta tarkvara, korterit ostes saab sellega kaasa köögimööbli jms. Nähtamatud komponendid seonduvad mingeid kliendi ootusi ületavate ehk väärtust lisavate teenustega (kohaletoimetamine, nõustamine, koolitused, maintenance, tagasiostmine …) Võimalik toode (potential product) hõlmab kõik, mida saab kasutada klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks. Võimalik toode on see, mis on veel tegemata või mida on võimalik teha. Kõik tuumtootele lisanduvad tooteringid lisavad müüjale umbes 20% kuludest, kuid määravad 80% ulatuses kliendi ostuotsust. Tarneahela juhtimine pakub võimaluse saada sünergiat ettevõttesisesest ja ettevõtete vahelisest integratsioonist ja juhtimisest.
- teiste ettevõtete väärtpaberite ostmine - teistele osapooltele laenude väljaandmine Finantseerimistegevus hõlmab tegevusi, mille tulemusel muutub omakapitali ja võetud laenude suurus ja struktuur. Infot saab bilansi passiva poolelt, nii kohustusi kui ka omakapitali kajastatavast osast. Tüüpilised finantseerimistegevuse rahavood on: + laenude saamine + aktsiate emiteerimine + tagasiostetud oma aktsiate müük - laenude tagasimaksmine - oma aktsiate tagasiostmine - dividendide maksmine - kapitalirendi maksed Mõnede rahavoogude kajastamine on võimalik erinevates rahavoogudes (rahvusvaheliselt pole konsensust saavutatud). Nendeks on nt saadud ja makstud intressid ja dividendid. 11. Rahavoogude aruande koostamine Koostamiseks vajalik info saadakse perioodi alguse ja lõpu bilanssidest, kasumiaruandest ja pearaamatust (lausendid). Rahavoogude aruande koostamiseks on lubatud kasutada kas otsest või kaudset meetodit
Selle käigus suurendatakse ettevõtte aktsiakapitali teiste omakapitali kirjete (eelmiste perioodide jaotamata kasum jms) arvel. Omakapitali kogus selle tulemusena ei muutu. Ettevõtetel puudub kohustus maksta lihtaktsionäridele dividende. Otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul häälteenamusega. Kui dividende on otsustatud siiski maksta, võib seda teha kahte moodi. Kõige tuntum võimalus on sularahadividendid. Teiseks võimaluseks on aktsiate tagasiostmine ettevõtte poolt tagasiostupakkumise kaudu (repurchase of common stock by tender offer). Aktsiaid on võimalik soetada nii börsilt kui ka börsiväliselt turult. Börsiettevõtete aktsiaid saab osta otse väärtpaberibörsilt ja mitteavalike ettevõtete aktsiaid nn mittereguleeritud turult. Eestis ei ole enamik aktsiaid börsil kaubeldavad. Seisuga 1. veebruar 2006 olid Tallinna Väärtpaberibörsil kaubeldavad 15 ettevõtte aktsiad
Kapitali säilitamise reegel: kapitali ei tohi osanikele tagasi maksta. Üldine tagastamine on keelatud. Samas võib osanik ühingule laenu anda. Kas selle laenu võib tagasi maksta? Selle laenu peab tagasi maksma, kuna see on ikkagi laen. Kui ühingul tekivad makseraskused, (kohtupraktikat küll pole) aga siis on osanikule laenutagastamine keelatud, kuna osanik on ise see, kelle kontrolli all kogu ühing oli ja tema kontrollis seda, mis juhtus. Teine reegel: omaaktsiate/osade tagasiostmine on keelatud. OMA OSA (AKTSIA) OMANDAMINE Bilanss enne oma osa omandamist Aktiva Passiva Vara 4000 Osakapital 2500 Kasum 1500 Aktiva kokku: 4000 Passiva kokku: 4000 Bilanss pärast oma osa omandamist Aktiva Passiva Vara 3500 Osakapital 2500
maaelanike vahel (abiellumine oma rühma sees). Maata inimeste väljaränne linnadesse ja tööstusasulatesse. Talurahva jõukus varieerus piirkonniti ja vähenes lõunast põhjapoole. Maaomand Põhjamaades 1) Märkimisväärne mõisamajandus vaid Taanis ja Lõuna-Rootsis 2) Suurtalusid Lõuna-Rootsis ja Edela-Soomes 3) Norras ja (mujal) Soomes väiketalud (talude jagamine põrijate vahel) Mõisatalude päriseksostmine Taanis. Rootsis ja Soomes kroonutalude tagasiostmine (omandiõigus oli 17.sajandi teoorias kaotatud kui maamaks jäi tasumata kolmel aastal järjest, ei mõjutanud igapäevaelu). Talurahva tuumikperekond: kolm põlvkonda koos ja vallalised sugulased. (suurpere institutsioon tuntud vaid Ida-Soomes) Uued sotsiaalsed rühmad 1) Mõisade ja talude moonakad - (talu)teenijate asemele palk maksti natuuras 2) Renditalupojad (talu ja mõisamaal) - teotöö ja raharent. 19.sajandil anti renditalu noorematele lastele
tähenduses; c) | leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses; d) | finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused, siirdväärtpaberite emiteerimist või üldsusele pakkumist ja avalikke ülevõtmispakkumisi reguleerivate tingimuste kujul esinevad õigused ja kohustused ning ühisinvesteerimisettevõtjate osakute märkimine ja tagasiostmine, kui need toimingud ei ole käsitatavad finantsteenuse osutamisena; e) | leping, mis on sõlmitud artikli 4 lõike 1 punkti h reguleerimisalasse kuuluva süsteemi raames. Artikkel 7 Kindlustuslepingud 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse lõikes 2 osutatud lepingute suhtes olenemata sellest, kas kaetud risk asub liikmesriigis, ning kõigi muude kindlustuslepingute suhtes, mis katavad liikmesriikide territooriumil asuvaid riske. Seda ei kohaldata edasikindlustuslepingute suhtes. 2. Nõukogu 24
annaabi.ee 
