omaaktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe; (miinus) aktsiatehingutega seotud otsekulud. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel. Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste puhul vt. RTJ 11. Kirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul, kui kirjel "ülekurss" eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole piisav aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed kirje
Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru Aktsiavaru ehk tagasiostetud aktsiad on aktsiad, mis on üldisest ringlusest tagasi ostetud. Valitsuse aktsia ettevõttes Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. Aktsiaderivaadid Aktsiaderivaadid on väärtpaberid, mis on seotud aktsia hinnaga. Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad
.. bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad. Pärast registreerimist kajastatakse aktsiate või osade nimiväärtus bilansikirjel "Aktsiavõi osakapital" ja võimalik ülekurss bilansikirjel "Ülekurss". Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel saadud tasu õiglane väärtus (millest on maha arvatud aktsiate emiteerimisega kaasnevad kulutused), miinus emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Tagasiostetud aktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügihinna vahe. Tagasiostetud aktsiate tühistamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nominaalväärtuse vahe. Bilansikirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul, kui bilansikirjel "Ülekurss" eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole piisav aktsiatehingute käigus tekkinud vahede mahaarvamiseks, kajastatakse positiivset saldot ületavad vahed bilansikirje "Eelmiste perioodide jaotamata kasum" vähendusena. Oma aktsiad või osad..
suurendamine Emiteeritud X X aktsiakapital Saldo 31.jaanuaril X X (X) X X 2014 Aruandeperioodi (X) koondkasum Makstud dividendid Emiteeritud X X aktsiakapital Tühistatud (X) (X) X omaaktsiad Tagasiostetud (X) omaaktsiad Saldo 31. jaanuaril X X (X) X X 2014 Jaotamata kasum Kokku X X (X) (X) X X X X (X) (X) (X) - X X X X X (X) (X) X
tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit
Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod kulude rühmitamiseks ja kogumiseks, millel üldjuhul ei ole algsaldot ega lõppsaldot. Kulud koonduvad aasta jooksul konto deebetisse, kulude sulgemine toimub perioodi lõpul kontode kreeditite kaudu. Tulude kontod on passivakontode iseloomuga, kus tulud koonduvad kontode kreeditisse ja kontode sulgemine toimub deebetite kaudu.
omaaktsiate kustutamisel kulutused), miinus all olevate aktsiate soetusmaksumuse ja emiteeritud aktsiate või ettevõtete nominaalväärtuse vahe; osade nimiväärtus. vahel - RTJ 11 (miinus) aktsiatehingutega Tagasiostetud aktsiate seotud otsekulud. müügil aktsiate Ühise kontrolli all olevate soetusmaksumuse ja 1 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle vastava antud omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega 16 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes
Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega
topseiliga ja kaks eespurje. Paarsada aastat tagasi kandsid uisud veel suurt nelinurk raapurje. Puulaevaehituse koolitus. (web site) (http://koolitus.vikan.ee/content/v%C3%A4inamere-laevanduse-ajaloost) 15.08.2010 Kõige vanemaks allesolevaks kaljase tüüpi laevaks oli Eestis ehitatud ,,Hval". Nüüd on alles teadaolevalt vaid kaks Eestis ehitatud kaljast, millest vanim on 1925. aastal samuti eestirootslaste ehitatud ''Hoppet''. Soomest, kus oli ,,Hval" 80 aastat olnud, Eestisse taastamiseks tagasiostetud kaljasele said saatuslikuks kiirlaevast tekkinud lained, mis panid aluse lekkima, ning laev vajus 20 km kaugusel Helsingist põhja. Pärast ,,Hvali" õnnetut lõppu Soome lahes kannab vanima Eestis ehitatud puulaeva tiitlit paarkümmend aastat noorem ,,Hoppet". Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site) (http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html) 09.08.2011 4 2
identitseerimiskoodi (ISIN). Aktsiate liigid – lihtaktsia (common share, common stock) on tavaline hääleõiguslik aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust või dividendidest; eelisaktsia (preferred stock) on hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel; tresooraktsiad e. omaaktsiad (treasury share) on ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad liht- või eelisaktsiad. Tresooraktsiad ei anna õigust dividendidele ning samuti ei laiene neile hääleõigus. 6. Osaühing – äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul
Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest ·dividendide maksmine; ·kapitalirendimaksete põhisummad; ·omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; ·võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; ·omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. ·omaaktsiate esmamüük; ·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11
Rahavoogude aruandest finantseerimistegevusealamaruandest •dividendide maksmine; •kapitalirendimaksete põhisummad; •omaaktsiate ja pikaajaliste võlakirjade tagasiostmine; •võetud laenude põhisummade tagasimaksmine; •omaaktsiate ja võlakirjade emiteerimiskulude eest tasumine. •omaaktsiate esmamüük; •võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11
D Aruandeaasta kasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Aktsiakapital Aktsiadividend jaotatakse võrdeliselt investorite omanduses olevate aktsiate nimiväärtusele. Tehingud omaaktsiatega (1) Omaaktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud oma aktsiad. Need on emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes). Aktsiaid saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali nimiväärtust ei vähendata tagasiostetud oma aktsiate nimiväärtuse võrra. Omaaktsiad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende kustutamiseni (tühistamiseni) või edasimüümiseni Omaaktsiate kontol. Omaaktsiate soetamine (1) Bilansi väljavõte (1) omakapitalist enne tehinguid omaaktsiatega: Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia) Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia) Reservkapital 5000 Jaotamata kasum 3000 Kokku 63 000 Osteti tagasi 1000 aktsiat soetushinnaga 1,2 eurot/aktsia.
· Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. · Tulemuskonto on aga konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumbri. Tulemuskonto on omapärane selle poolest, et tal puudub alg- ja lõppsaldo, sest ettevõtluse tulemus kasum või kahjum kantakse hiljem kontole ,,Aruandeperioodi kasum (kahjum)". Seega tulemuskonto
maksma. Aktsiate liikumine peab toimuma läbi aktsionäride konto: Emiteerimine: K Aktsiakapital D Nõuded aktsionäride vastu Tasumine: D Swedbank K Nõuded aktsionäride vastu 4.1 Omaaktsiad Tresooraktsiad ehk omaaktsiad - 1 aktsionär surnud ja pärijaid pole, mille puhul aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.
Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus on seaduslikud ja põhikirjalised reservid; samuti emisjooni kasum (ülekurss) ehk aazio see tekib aktsiate esmakordsel müügil ülekurssiga. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katteks kui kõik muud võimalused on kasutatud ja teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu ,,omad tagasiostetud aktsiad" tresoor aktsiad. Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi). Mõnikord ettevõtte ei tahagi omad aktsiad tagasi osta, aga ta peab seda tegema (N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti, või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ja nende vahet kasumi või kahjumina
alusel. Eestis puudub praegu ühtne kaubaluste ringlussüsteem. Aluste ost- müük toimub kokkulepete põhjal eri tingimustel ja eri hindadega. Aluste haldamine on kasutajatele tülikas ja kulukas. Peale sell võib suurel hulgimüügiettevõttel või kaubanduskeskusel aluste all kinni arvestataval määral käibevahendeid. Kui tarnija toimetab kauba jaekaubandusettevõttele oma transpordiga, siis veab ta üldjuhul tagasiostetud alused tasuta tagasi. Kui aga veoteenust ostetakse, toimub 22 vedu klientidele üldjuhul eri ringmarsruutidel ja veoettevõtted ei ole huvitatud aluste tasuta vedamisest. Hulgifirmad ja maaletoojad aga ei soovi tühjade aluste vedamise eest veofirmadele maksta. Kaubaaluste turul opereerivad lisaks aluse tootjatele ja kasutajatele vahendusfirmad, kes
kohustusteks lühiajalised tuleb tasuda tavaliselt käibevarade arvelt 1a jooksul. Pikaajalised kohustused tasutakse pikema perioodi jooksul, mis on üle 1 aasta. Pikaajaliste kohustuste lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena. Omakapital näitab ettevõtte aktsionäride osaluse suurust. Omakapitali kirjeteks on aktsiakapital nominaalväärtuses, aruande perioodi kasum kahjum, eelmiste perioodide kasum kahjum, erinevad reservid, aktsiate emisiooni kasum, tagasiostetud oma aktsiad. Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja
Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ülekurss (aažio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul
- materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ostmine - teiste ettevõtete väärtpaberite ostmine - teistele osapooltele laenude väljaandmine Finantseerimistegevus hõlmab tegevusi, mille tulemusel muutub omakapitali ja võetud laenude suurus ja struktuur. Infot saab bilansi passiva poolelt, nii kohustusi kui ka omakapitali kajastatavast osast. Tüüpilised finantseerimistegevuse rahavood on: + laenude saamine + aktsiate emiteerimine + tagasiostetud oma aktsiate müük - laenude tagasimaksmine - oma aktsiate tagasiostmine - dividendide maksmine - kapitalirendi maksed Mõnede rahavoogude kajastamine on võimalik erinevates rahavoogudes (rahvusvaheliselt pole konsensust saavutatud). Nendeks on nt saadud ja makstud intressid ja dividendid. 11. Rahavoogude aruande koostamine Koostamiseks vajalik info saadakse perioodi alguse ja lõpu bilanssidest, kasumiaruandest ja pearaamatust (lausendid)
Mitterahalise sissemaksega soetatud osalus = üle antud vara soetamismaksumus v.a FIE ümberkujundamine (sissemaksel soetamismaksumus 0). FI riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud EVP-de eest soetatud vara soetamismaksumus arvutatakse EVP keskmise müügihinna alusel vara soetamise päeval. Ühingute ümberkujundamisel saadud osaluste soetusmaksumuse reeglid. Repotehing: kui tagasiostuhind > müügihind, siis tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind. Eri hinnaga, erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamiseks tuleb järjepidevalt kasutada kas: 1) FIFI meetodit - võõrandamine sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Investeerimisfondi osakute vahetamine.
Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 – 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAŽIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 38 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA 39 Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused
oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20 50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. NETOAKTIVAD bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma. AAZIO aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa. OMAAKTSIAD ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad ettevõtte aktsiad. 23 BILANSISKEEM AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Raha ja pangakontod Lühiajalised kohustused Aktsiad ja muud väärtpaberid Võlakohustused
Osa- või aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel Oma osad või oma aktsiad (kontrapassiva konto, miinus märgiga) Oma osad või oma aktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud oma aktsiad või osad. Need on emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes). Osad või aktsiaid saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali või osakapitali nimiväärtust ei vähendata tagasiostetud oma aktsiate või osade nimiväärtuse võrra. Oma aktsiad või oma osad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende 36 kustutamiseni või edasimüümiseni Oma aktsiate või Oma osad kontol. Tehingud oma aktsiatega või-osadega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude definitsioonile.
Tegutsejad: Kassapidaja, klient. Eesmärk: Osta tagasi kino enda poolt kehtetuks muudetud piletid. Kirjeldus: Kui peaks midagi juhtuma kinos/seansi/filmiga ja piletid märgitakse kehtetuks (tagasiostetav), siis klient saab seda teha, kuid ei pea. Eeltingimused: Pilet on tagasiostetav. Klient soovib seda teha. Järeltingimused: Pilet ostetakse tagasi ja sündmus fikseeritakse. Tähtsus ärile: Tõstab kino mainet kus on võimalik pileteid tagasi osta. IS tugi: Kui pilet on tagasiostetud, fikseeritakse ära, et see pilet osteti tagasi. 1.1.1.24.3 Kontseptuaalne klassidiagramm 35 Seansi sei sund Kino (from Mängukavade regist... (from Ruumide register)
annaabi.ee 
