Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagasiminekul" - 5 õppematerjali

Optika arvestuseks kordamine
7
doc

Optika arvestuseks kordamine

37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvõte TASUTA!

37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek

Füüsika → Füüsika
941 allalaadimist
11 kl OPTIKA kokkuvõte
8
doc

11.kl OPTIKA kokkuvõte

37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks? Valguskiire langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on murdumisnäitaja.. 41. Mis on spekter? Spekter saadakse valge valguse lahutumisel spektrivärvusteks. Koosneb 7 värvusest (punane, oranz, kollane, roheline, hele sinine, tume sinine, violetne). Üleminek

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hv = E k ­ En / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62×10-34 - Planck´i konstant. Suuremasse energeetilisse olekusse minek ehk ergastumine toimub mõne elektroni ümberasumisega kaugemale statsionaarsele orbiidile. Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia. Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt tema elektronide orbitaalhüpeteks lubatud energiatele. Need on sellised footonid, mida aatom kuumutatud olekus ise on võimeline välja kiirgama.

Füüsika → Füüsika
102 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» «Kui te peate selleks edasi minema, et kohtuda mileediga,» 665 ütles Athos ükskõikselt, «siis on see asjatu, teie ei leia teda.» «Mis on temaga siis juhtunud?» küsis Rochefort ägedalt. «Tulge tagasi laagrisse ja te saate seda teada.» Rochefort jäi hetkeks mõttesse. Kuna aga oldi ainult päevateekonna kaugusel Surgeres'ist, kuhu kardinal pidi kuningale vastu tulema, siis otsustas ta järgneda Athose nõuandele ja koos nendega tagasi pöörduda. Pealegi oli tagasiminekul üks eelis -- ta võis ise valvata oma vangi. Asuti uuesti teele. Järgmisel päeval kell kolm peale lõunat jõuti Surgeres'i. Siin ootas kardinal Louis XIII-ndat. Minister ja kuningas ütlesid vastastikku rohkesti meelitusi ja õnnitlesid teineteist õnneliku juhuse puhul, mis vabastas Prantsusmaa ägedast vaenlasest, kes ässitas kogu Euroopat tema vastu. Kardinal sai Rochefort'ilt teada, et d'Artagnan on areteeritud. Ta tahtis teda kiiresti

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun