LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; kohtutäitur laenuandja esindajana; abikaasa õde - laenu võtja e tegelik võlglane. Ühishuvid kogu summa tasumine võimalikult väikeste komplikatsioonidega. Erihuvid:
Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel järjestikusel aastal, kuid viimast tagasimakset, mis oleks pidanud olema 1. augustil 2018. aastal ta ei teinud. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta hageja kirjalikku kinnitust ei andnud kuna seda ei laekunud.
Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aastane palk, kas 10 000 või 2500, tulult läheb ikka sama suur protsent (-20%) Pank teeb pakkumisi, et inimesed ajaksid rahaasju rohkem läbi panga (mõjutab riigi majandust) Pank teeb % väiksemaks = inimesed võtavad rohkem laene kuna tagasimakstav summa on väiksem, kuid see toob siiski riigi majandusele kasu, sest suureneb inimeste arv, kes maksavad Raha? Maksevahend Devalveerimine? Valuuta väärtus väheneb teiste rahakursside suhtes Kiirlaen? Laen mida saab võtta suurema intressiga ja lühikeseks ajaks. Intress? % mida saavad laenuandjad selle summa pealt mis nad laenuks andsid majandussüsteemid 1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus:
krediiti ehk laenu lepingus fikseeritud ulatuses, mis tuleb kindlaksmääratud kuupäeval tagasi maksta 32. Deebetkaart ostu eest on kaardiga võimalik maksta vaid siis, kui sellega seotud kontol on vajalik hulk raha 33. Elustandard elatustase, mida leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevustes ja tarbimises säilitada või saavutada 34. Intress e. kasvik raha kasutamise eest makstav tulu. Tagasimakstav summa on alati suurem kui saadud summa. 35. Käendaja garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee
Siis on endal kindlam tunne ning ükskõik mis olukorras on mida võtta. Kuid on ka neid inimesi kes saavad niigi palka alla miinimumi ning neil on raske midagi kõrvale panna. Nad säästavad niikuinii iga päev. Laenude võtmist ei poolda ma mingil juhul. Alguses on küll see vajalik ja laenatud raha olemas, kuid pärast on vaja hakata seda tagasi maksma. Laenudega kaasneb tavaliselt palju probleeme ning kust see tagasimakstav rahagi võtta, kui seda ennegi ei ole olnud. ,,Hulludel päevadel" tasub käia ainult siis, kui on kindel plaan midagi osta ning on teada, et see kaup on sellel korral odavam. Tavaliselt ostetakse osturallidelt kokku selliseid asju, mida hiljem üldse vaja ei olegi aga sellel korral on need lihtsalt nii odavad. Ostuhulluses ei teadvustata endale mida ostetakse. Alguses küll säästetakse, kuid mingi osa nendest säästudest kulutatakse siiski mõtlematult ostuhulluses.
majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine.
Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid. Raha on vara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit
neutraalne ja usaldusväärne 8) konservatiivsuse printsiip RAHA AJAVÄÄRTUS 9) avalikustamise printsiip Viimast nimetatakse pseudospektriks, kuna tema Intress = tagasimakstav summa laenuks antud 10) sisu ülimuslikkuse printsiip tipud paiknevad küll signaali komponentidele summa. vastava sageduse kohal, kuid tipu amplituud ei ole Intressimäär =( I /laenuks antud summa)*100. RAHALISED VAJADUSED otseselt seotud spektraaltihedusega ega Liitintress · Püsivkapital (permanent capital): kasutatakse võimsusega
laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele: Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. 10
nüüdis- ja tulevikuväärtuse kontseptsioon. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Võlakirja ja raha nüüdisväärtuse mõiste Kui me tahame leida kupongvõlakirja p g j tänast väärtust, siis: PVv = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n , (5) Kus PVv väärtpaberi tänane hind; C - aastane kupongitasu; F maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus); r väärtpaberi intressimäär või keskmine intressimäär; n aastate t t ((perioodide) i did ) arv. Diskontovõlakirja hinna ehk raha nüüdisväärtuse võime välja arvutada lihtsustatud valemi abil: PV = FV / (1 + r)n (6) PV raha h nüüdisväärtus; üüdi ää t FV - raha tulevikuväärtus; r intressimäär;
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni tuleb alati kasutada järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali)kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 kus Ký tagasimakstav summa; Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intressmingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksulväljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Uksiksumma tulevane väärtus (FV) on investeeritud summa pluss teatud ajaperioodi jooksul akumuleeritud intress. PV on täna investeeritav summa, mis kasvaksetteantud suuruseni tulevikus, ehk tulevikus
koostööpartnerid kokku, kes maksab transpordi eest, sest transport on tänapäeval väga kõrge hinnaga. Võimalik, et soetusmaksumusele lisatakse veel tollimaks ehk transportimisel või eksportimisel kaupadelt võetav maks [17: 370]. Samuti on vajalikud muud kulud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Muud kulud on laenu kasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) [21]. Intressiks loetakse lisamakset, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav summa on suurem esialgsest laenusummast. Intressi suuruse määrab nominaalne intressimäär, mida väljendatakse protsentides [12: 111]. Järelikult võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis on varude ostuhind kokku liidetuna selliste lisanduvate kuludega, mis on tehtud varude viimiseks sellisesse seisu, milles nad hetkel on. Sellest võib järeldada, et alati kui ettevõte soetab vara, tähendab see ettevõttele väljaminekut, millega suureneb kaup, tooraine, materjal kuid
Tõsteti makse. Suurendati riigivõlga. Kehtestati miinimum töötasu ja maksimaalne tööpäeva pikkus. 28) Keinsianistliku lähenemise ammendumise põhjused ja üleminek monetarismi? Süsteem nägi ette üksnes riigipoolset pidevat rahatrükki ning laenude võtmist, mis viib usalduse kaotuseni ning laenude kallinemiseni. Sest miks peaks laenuandja soovima riigile laenu anda, kui on teada, et riik plaanib inflatsiooni abiga laenu väärtust vähendada ja tegelikult tagasimakstav summa ei ole esialgsega võrdne. (siit see peamine probleem ju välja kasvaski – teatud ajal ei suudetud maailmamajanduse laienemist ja rahamassi tohutust juurdekasvust lähtuvalt inflatsiooni enam kontrollida) Kõva raha poliitika (monetarism)- raha revalveerimine. Liigse raha käibelt kõrvaldamine. Kui Keynes pidas kapitalismi elujõuetuks ja pooldas riigi sekkumist (st suuremat avalikku
· Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Intressimääramõjurid Intresson lisamakse, mida laenuvõtjad maksvad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgses laenusummas. Vastavalt klassikalisele teooriale on intressimäär määratud ühelt poolt investeeringute nõudlusega(Df) ja teiselt poolt säästude taseme ehk leanude pakkumisega (Sf). Mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad ettevõtted laenata. Erinevalt klassikalisest vaatenurgast lähtub Keynesi mudel eeldusestm et rahapakkumine määrab pangasüsteem ja raha nõutavat kogust võib väljendada intressimäära pöördfunktsioonina
Kui U/ MPk < 1, siis on võimalik põhivara laiendada. MPk - loodetav kasumimäär %, e. kapitali marginaalprodukt Raha tuleviku väärtuse leidmise valem : FV = PV(1+r)n <-(n on aste) Kus: PV algsumma; r intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Kui me tahame leida kupongvõlakirja tänast väärtust, siis: PVv = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n Kus: PVv väärtpaberi tänane hind; C - aastane kupongitasu; F maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus); r väärtpaberi intressimäär või keskmine intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Diskontovõlakirja hinna ehk raha nüüdisväärtuse võime välja arvutada lihtsustatud valemi abil: PV = FV / (1 + r)n <- ( n on aste) PV raha nüüdisväärtus; FV - raha tulevikuväärtus; r intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Tuletame meelde nüüdisväärtuse arvutamiseks valemi: PV = R1 / (1+r) + R2 / (1+r)2 + ... + Rn / (1 + r)n <- (n on aste)
Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. · Ekspansiivse rahanduspoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. · Kitsendava rahanduspoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu
o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada. I
o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada
o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm · Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid · Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. · Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 K0 o kus Ký tagasimakstav summa; o Ko laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) · Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 · Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada
o investeerimisprojektide analüüs, o varade ja väärtpaberite hindamine, o pangalaenude võtmine, o liisingu kasutamine jm Raha ajaväärtuse kontseptsiooni oluliseks osaks on intressi mõiste ja intressi arvutamise reeglid Intress ehk kasvik (interest) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse raha (kapitali) kasutamise eest. Intressi (I) arvutamise valem: I = K1 – K0 o kus Kı – tagasimakstav summa; o Ko – laenuks antud või saadud summa ehk algsumma (e põhisumma) Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse: i = I / Ko * 100 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. o Lihtintressi (simple interest) korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv.
ning intressid valemi (2.4.2) põhjal I 20554,64 10000 10554,64 EURi. # Valem (2.4.1) kehtib ka juhul, kui n ei ole täisarv. Näide 2.4.2. Kirsti sai pangalt kaheks aastaks ja 160-ks päevaks laenu 1500 EURi aastase intressimääraga 14%, mille lubas kustutada ühekordse maksega laenutähtaja lõpul. Kui suur 38 oli pangale tagasimakstav summa, kui laenuintress lisatakse põhisummale iga aasta lõpus? Kui suur oli intress? Lahendus. 160 P 1500, n 2 2,4444 aastat, i = 0,14 360 S 1500 (1 0,14) 2,4444 2066,28 EURi, I 2066,28 1500 566,28 EURi.
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv.
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv.
Raha ajaväärtuse kontseptsiooni, (makstava rahasumma väärtus on seotud maksmise ajamomendiga), kasutatakse järgmistes valdkondades: investeerimisprojektide analüüs, varade ja väärtpaberite hindamine, pangalaenude võtmine, liising jm. Intress e. kasvik (I) on rahasumma, mis tasutakse või teenitakse rahasumma kasutamise eest. Intress on hind kapitali kasutamise eest ja see leitakse R =K 1 -K 0 kus K1 tagasimakstav summa, Ko laenuks antud või saadud summa, põhisumma e. algsumma. Intressimäär (i) on põhisummalt tasutav intress mingi perioodi (tavaliselt aasta) jooksul väljendatuna protsentides ja see leitakse I i= × 100% K0 Intressi arvutatakse kas liht- või liitintressina. Lihtintressi korral leitakse intress kogu investeerimisperioodi jooksul ainult põhisummalt ja seda võib väljendada I =K 0 ×i×m kus m arvestusperioodide arv.
annaabi.ee 
