kaelaveenide ja suupõhjaveenide nähtav täitumine, kaalu tõus ja tursed alakehas: labajalgadel, säärtel, algul ainult õhtuti, hiljem püsivalt; rasketel juhtudel anasarka, paismaks, mis on suurenenud ja algul valulik ; ajajooksul võib areneda kardiaalne maksatsirroos ja astsiit; paisgastriit isutuse ja meteorismiga; paisneer kaasneva proteinuuriaga. Mõlema südamepoole puudulikkuse üldsümptomid: nüktuuria (öisest tursete tagasiimendumisest), tahhükardia võimalike südame rütmihäiretega, niiske, külm nahk, südame suurenenine nii vasemale kui paremale, pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal. trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu)
ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine- sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre
vee väljumist Henle lingu ülemises osas. Tagasiimendumine saab olla: Aktiivne (filtraadis sisalduvad ained sama kontsentratsiooniga, mis plasmas, seega puudub kontsentratsioonigradient ning ained tuleb filtraadist ATP energiat kasutavate mehhanismide abil välja tuua. Vesi järgneb piki osmootset gradienti.) Passiivne (ained, mis liiguvad piki elektrokeemilist gradienti, kasutavad avatud kanaleid või difusiooni; ei vaja aktiivset transporti) 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine-sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre
RAAS mängib otsustavat rolli vee ja elektrolüütide homöostaasis ning vererõhu regulatsioonis. 33. Tagasiimendumine neerudes. Neerutorukeste funktsioon, lõpliku uriini teke. Uriini eritumise mehhanismid organismis ja selle regulatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt. Uriini eritumise tahtlik kontroll. Ööpäevas produtseeritud 180L esmasuriinist eritub 1.5L uriinina. 99% imendub verre tagasi. 2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Tagasiimendumine: Organismile olulised ained viiakse esmasuriinist läbi neerutorukeste seina verekapillaaridesse tagasi ATPst saadava energia arvelt, vesi järgneb tekkinud konsentratsioonigradiendi tõttu. Lõplik uriin koguneb neeruvaagnasse ja sealt kusejuhade ehk ureeterite kaudu kusepõide. Neerutorukesed: Neerutorukestest ja neerukehakestest koosneb nefron. Mööda neerutorukesi liigub esmasuriin neeruvaagna poole.
annaabi.ee 
