Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tagasihoidlikkuses" - 5 õppematerjali

Uus tüdruk Novell
2
odt

Uus tüdruk Novell

Uus tüdruk Meie klassi tuli selle kooliaasta alguses uus õpilane. Tema nimi oli Maria. Ta kolis meie väikesesse ,,kolkalinna" Valgast. Maria oli ilus tüdruk. Tal olid tumedad pikad juuksed ja helesinised silmad. Tema keha oli pikk ja sitke, võib isegi öelda, et modellilik. Tema riided ei tundunud kallid, kuid ometi oli ta oma tagasihoidlikkuses ülimalt stiilne. Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Peeter I
7
doc

Peeter I

5) Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
Põhjasõda
7
doc

Põhjasõda

Baltikumis, muutus aadel tsaarivõimu ustavaks käsilaseks. . 2.6 Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid arhitektisell Gaetano Chiaveri, kes hiljem sai tuntuks Dresdeni katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

tõsimeelset koos konutamist pole küll kunagi olnud. Ants Johanson, kontserdi ,,Päikeseratas" peakorraldaja: Pärast Tõnis Mäe suurkontserti Tartu lauluväljakul mõtlesime, et kes võiks olla veel nõnda rahva hinge läinud muusik, kelle õhtu tooks lauluväljakutäie rahvast kokku. Ega Eestimaal taolisi inimesi just väga palju olegi. Tegin Olkule galakontserdi ettepaneku juba kakskolm aastat tagasi. Oma tagasihoidlikkuses ta toona sellest loobus. Olku muusika on läinud mitme põlvkonna hinge. Tõnis Mägi, sõber ja mõnikord esinemiskaaslane: Olav Ehala on meil praegu ainuke kergemuusika helilooja. ,,Ta on isetegija ja teda võib nimetada vanaks mohikaanlaseks. Ta on klassik ja samas kihvt inimene, kellega on alati rõõm koos töötada." Mägi avaldab enim tunnustust Ehala töödest ,,Nukitsamehele" ja rokkooperile ,,Johnny". "Ta on kirjutanud väga palju head muusikat

Muusika → Muusika
93 allalaadimist
Motivatsioon
40
doc

Motivatsioon

2. Ekspluateeriv(valitsev,valdav) orientatsioon 3. Koonerdaja(säästev) orientatsioon. 4. Turuoerientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus). Iseloomustuse osi 1. Karakteri moraalne külg väljendub hoolivas vüi kalgis suhtumises ümberitsevasse keskkonda. Suhtumist teistesse inimestesse näitavas kollektiivsus, uhkus, kõrkus, hoolimatus, koostöövalmidus, siirus, taktitunne, aga ka sõdametus, kinnisus, jõhkrus, põlgus,isekus. Suhtumine endasse väljendub nõudlikkuses, tagasihoidlikkuses, häbelikkuses, egoismis. Töössuhetumise üle saab otsustada algatusvõime,kohusetundlikkuse, säästlikkuse, virkuse, hoolikuse kuulekuse,visaduse ja neile vastlike omaduste passiivsuse,lohakuse, laiskuse alusel. Asjadess suhtumise näitajaks on korralikkus, säästlikkus, heldus, ihnsus, hooletus või hoolimatus. 2. Karakteri hateline külg Tahteomaduse on peetud iseloomu juhtivateks joonteks. Iseloomulikke omadusi: visadus, enesekontroll, enesekundlus, kannatlikkus,püüdlikus,iseseisvus.

Pedagoogika → Pedagoogika
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun