Essee analüüs (Läbi raskuste tähtede poole) 1. Ainestik Kirjutatakse sellest, kuidas elus edasi jõuda ning kui mitte, siis miks? 2. Probleemid ja lahendused Inimesed, kes endast hästi arvavad, jõuavad ka elus kaugemale, tagasihoidlikud jäävad ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline. Autor toob palju elulisi näiteid. 6
2 Läti Stereotüüp lätlastest on, et nad on töökad, puhtuse ja korraarmastajad. Nad austavad neid, kes neid austavad, peab tegelikkuses paika (Lapina & Rudina, 1996) Kuna Läti asub Põhja-Euroopas, siis võib pidada lätlasi jahedateks ja tagasihoidlikeks. Lätlased on enam suunatud suhtlemisele, usaldavad vähem paberit ja rohkem isiklikke ning tutvuskonna kaudu sõlmitud kontakte, muudavad hõlpsamini juba kokkulepitut. Parimaid tulemusi annab see, kui ettevõtja isiklikult suhtleb vastava ametiasutusega, ilmutades eelnevat lugupidamist läti keele ja Lätis toimuva arengu suhtes. Lätis annab mõnigi kord isiklik kohaleminek asutusse kiirema ning parema tulemuse, kui suhtlemine interneti vahendusel
Venemaa venelasid panid tähele eestlaste ,,aeglast taipu". Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem stereotüüpidele, kui Peterburi venelased22. ,,See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22". USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta
täiskasvanutest kõige kombekamaid inimesi. Maaja Kallast (2010: 143) nendib, et gümnaasiumi lõpetav noormees võiks kanda nn pärastlõunaülikonda. Kui paljud meist teavad, mis on pärastlõunaülikond? Ilmselt väga vähesed. Juba see on progress, kui saab praegusel ajal noormeestele selga viisipüksid ja triiksärgi. Samuti on Kallast nentinud, et etikett näeb noorele daamile ette tagasihoidlikke rõivaid. Tagasihoidlikeks rõivasteks ei saa pidada riideid, mis paljastavad tüdrukut liigselt. 3 Samuti on toimunud suured muutused ka riietuse osas näiteks teatris ja erinevatel vastuvõttudel. Teatrisse minnakse vabaajariietuses ja vastuvõttudele pannakse selga seda, mida arvatakse parajast ilus ja maitsekas olevat. Samas, keegi ei vaevu isegi uurima, kuidas oleks paslik riietuda piduliku vastuvõtu või teatrikülastuse jaoks.
Esimesel juhul on suur erinevus just nn Euroopa vanade ja uute riikide vahel. (Kibal jt 2005) Arhiivindusalastes perioodilistes väljaannetes nt Janus, Der Archivar, Archivak Science on läbi aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat. Ühiseks jooneks võib pidada seniavaldatus ühe riigi või isegi ühe kindla arhiivi vaatenurgast lähtumist, mille tõttu on võrdlevad analüüsid jäänud üsnagi tagasihoidlikeks. Arhiivid asusid end aktiivselt propageerima 1980. aastatel. Esikohale seati arhiiviteenustest kliendikesksus ja kasutamine. Arhiivide teadvustamist edendasid ühiskonnas infovabaduse seadused ja avalikkuse teabevajadus. 80-ndate alguses ei pidanud veel mõtlema isikute privaatsusest tulenevate rangemate piirangute või ühtsete standardite kehtestamisele kuna eelistatud seisus oli infovabadus ja mis tahes teabe parem kättesaadavus ning arhiivid, kuid antud teemad olid päevakorras. 1994
Ta alustaski õpinguid Glasgow´i Andersoni kolledzis, kuhu jäi kaheks aastaks. Kolledzis käis ta oma tehases teenitud raha eest, millest mitte alati ei jätkunud. David püüdis igati kokku hoida, et tasuda õppemaks 12 naelsterlingit aastas, samuti korteri- ja toiduraha. Nagu alati, ilmutas David uues olukorras sihikindlust ja lausa tõrksuseni ulatuvat visadust ning jätkas valitud teed. Arstiteaduses jäid Livingstone´i teadmised üsnagi tagasihoidlikeks. Loodust püüdis ta mõista kindlalt teadlikest alustest lähtudes. Huvi looduse vastu oli muutunud sügavamaks ja keskendunumaks. Ta tegi hoolikalt Aafrika fauna ja floora teaduslikke vaatlusi. Õppis visalt Aafrika keeli oskas tsvana keelt ja omandas selle kaudu ka teisi. Tegi bantu keelte struktuuri kohta paikapidavaid oletusi, mis on praeguseni aktsepteeritavad. 4 MISJONÄRINA AAFRIKASSE
ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD) rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa keele süvendatud õpetamisega koolides, siis natsismi ideoloogia levitamisele pandi erilist rõhku. Vastavasisulise propagandakirjanduse väljaandmise kõrval keelustati ,,vaenlaste" (juutide, prantslaste, inglaste, venelaste) kultuurisaavutuste mainimine, vaikiti maha osa eesti rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat. Eesti majanduse esmaülesandeks kuulutati Saksa sõjaväe ja Saksamaa
-Seadis oma tegevuses esikohale rahusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. -Püsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus ta baltisakslastega, kes nägid eestlaste rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule. -Ta astus välja baltisakslaste poliitilsele ja majandusliku ainuvõimu vastu nõudes eestlastele seal alal üheõiguslust. -''Suures poliitikas''-Vene impeeriumi, Euroopa ja maailma mastaabis-jäid ''Postimehe'' ringkonnad tagasihoidlikeks, pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohtlikuks. Tallinna radikaalid -1901.a.tekkis ''Postimehele'' võistleja Tallinnas ilmumist alustanud päevalehe ''Teataja'' näol. -Selle asutajaks ja toimetajaks oli Konstantin Päts. -Ta sündis Pärnumaa taluniku perekonnas,õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õiguteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas.Ta koondas oma ajalehe ümber noori
lauskriitikat) tuleb lugeda poliitilises võitluses kasutatud propagandistlikeks väideteks. Neljandaks. Aastatel 19941999 ei olnud Eesti majanduse kiire arengu põhifaktoriks tema maksusüsteem, ilmselt tagasid majanduse kiire arengu teised tegurid. Viiendaks. Perioodi 19941999 iseloomustab suhteliselt suur stabiilsus nii maksu- kui eelarvepoliitikas. See stabiilsus tagati põhimõtteliste muudatuste puudumisega maksusüsteemis. Samuti jäid tagasihoidlikeks ka muudatused konkreetsetes maksudes, 14 millistest olulisem oli aktsiisimäärade pidev tõstmine ligikaudu samas tempos keskmise palga kasvuga. Stabiilne (mõnede autorite arvates isegi liiga stabiilne) maksupoliitika tingis ka maksukoormuse suure stabiilsuse: 1994.a. 36,3%, 1995.a. 36,7%, 1996.a. 36,5%, 1997.a. 36,5%, 1998.a. 36,9%, 1999.a. 35,6% SKP-st. (Riigieelarve..., 1996: lk. 5;
Valimiseelsed kampaaniad 74 omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti kaugele läksid mõned äärmuslikud vapsid, kes hakkasid ähvardama. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest, Tlnas, Tratus, Narvas, Nõmmel nende kätte 2/3 kohalikest volikogudest. Maal, valdades jäid vabadussõjalaste tulemused tagasihoidlikeks: valdades 28% häältest asunikele, 26% põllum, vapsidele 10,7%. Tegelikult seisid ees otsustavad valimised aprilli lõpus. 22-23apr riigivanema valimine, 29.39 apr RK valimine. Kõigil pol jõududel vaja leida oma riigivanema kandidaat. Vapsid kummalises olukorras: neil väga suur pooldajaskond ja liikmeskond, samas polnud neil ühtegi head riigivanema kandidaati. Vapside liidritel puudus varasem pol kogemus. Vapsid jäid pidama
tagasimineku tendentsi. Haiglas ei ole sama suurt hoolitsust nagu seda on tavaliselt kodus. Vaatluse all olnud hospitaliseeritud beebid vanuses 15 30 kuud läbisid 3 eraldatuse hirmu etappi: 1. protesteerimine: beebid üritavad aktiivselt oma emade sülle pääseda, raputades voodit ja keerutades end selles ringi. 2. meeleheide: beebid muutuvad tagasihoidlikeks ja apaatseteks, nutavad monotoonselt või vahelduvalt. Kuna nad on üldiselt väikesed, arvatakse enamasti, et nad on olukorraga leppinud. 3. eemaldumine: beebid aktsepteerivad hoolitsust, mida osutavad neile hooldusõed, nad söövad, mängivad ja suhtlevad, kuid 141
annaabi.ee 
