põsesuudlustega kummagile põsele, alguses paremale ja seejärel vasakule. Esmakohtumisel on tavaline käepigistus, mis on siiski soe ja sõbralikult tervitav. Tavad ja Kombed Kaupluses käitumine - väikeses poes on tavaline müüjat või poeomanikku koheselt tervitada, mitte oodata seni kuni Te jõuate maksmisjärjekorraga letini. Samuti on kombeks maksimisel raha asetada alusele, mitte müüjale või kassiirile otse pihku. Raha tagasiandmisel käitutakse täpselt samamoodi- ikka raha alusele, mitte otse kätte. Tavad ja kombed Sõprussuhete loomine - kohalikele meeldib komplimente saada, eriti just oma küla, linna vms kohta. Taoline tunnustus soojendab kohalike südant ja muudab nad uutele tutvustele avatuks. Riietumine - mood on itaallaste jaoks ühtne nähtus, seda vanusest sõltumata. Kõik peab olema viimase moe järgi! Kohalike jaoks on täiesti normaalne, et
Tellimusi saabus ümbruskonna talurahvalt, Palamuse ametimeestelt ja koguni mõisnikelt. Tulusid lisanes niivõrd, et Hindrik Luts võis endale ehitada veskijärve äärde ruumika maja. Oskar Lutsu ei huvitanud kingsepaamet. Varases lapsepõlves on ta ometi saapakontsi nahatükkidest kokku kleepinud. Nii teeninud ta endale vähekese taskuraha. Juba põlvepikkuse poisina osutas ta vaimset taipu. Kingsepalaua ääres istudes püüdis ta isal abiks olla arvete tegemisel, et isa raha tagasiandmisel ei eksiks. Nii välimuselt kui iseloomult oli Luts oma emasse ja emapoolseisse vanavanemaisse (väike kasv, hallikassinised silmad, arglik ja tagasihoidlik loomus). Nagu kirjanik ise mainib: ,,Minus pesitseb ema arglik veri". Kui Oskar Postile läks, kohtlesid vanaisa ja vanaema teda erilise hellusega. Vanaisa, kellel oli loomupärast huumorimeelt, jutustas poisile kentsakaid lugusid. Veelgi suurem oli vanaema juturepertuaar. Seda teadis
annaabi.ee 
