Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen
maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei
võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi
hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega.
Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks
nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub
kolonni etteotsa, mõni jääb tagaridadesse. Meil ei ole võimalik luua täiesti võrdseid võimalusi
kõigile. See on juba igaühe enda teha. Lihtsalt tuleb osata võidelda oma staatuse eest, või siis
osata hinnata seda, mis oled saavutanud.
Inimestel, kes elavad linnas on lihtne teha sisseoste, kuna kõik suured kaubanduskeskused
asuvad vahetusläheduses. Samuti on võimalik nautida head muusikat, filme, teatrit nii palju
kui süda lustib ja rahakott lubab. Inimestel, kes elavad maal puuduvad sellised võimalused,