Eesti ja Inimõiguste Kohus
inimõiguste konventsiooni võimaliku rikkumise ohver. Kaevata saab ainult mõne
konventsiooni osalisriigi, mitte kolmandate riikide ega üksikisikute vastu.
Enamikul juhtudel kahest protsendist Eestis saadetud kaasustest, mille kohta EIK lõpliku
otsuse teeb, leitakse, et riik on Euroopa inimõiguste konventsiooni rikkunud. 2011. aastal
mõisteti Eesti täielikult või osaliselt süüdi kolmes kohtulahendis.
Eestiga seotud vaidlused on EIK-s käsitlenud näiteks kinnipidamistingimusi, tagaotsitavana
kinnipeetu kohese kohtu ette viimise kohustust, kohtute erapooletust, sõnavabadust,
seadusliku aluseta karistamist, õigusabi kvaliteeti ja psühhiaatrilise sundkinnipidamise
otsustamist.
Riigikohus arvestab inimõiguste konventsiooniga ja teeb ettepanekuid parandada EIK-i
suunistele toetudes Eesti seadusandlust. Näiteks on Eesti menetlusseadustikesse sisse viidud
5
annaabi.ee 
