minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on raandja, kes oli soovitanud araablastele jrelve rnnakut. raandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde he kskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik, soovitas Rolandi kasuisal minna araablaste jutule. Kasuisa nustus. Kuuleka vasallina lks ta ja tuli ka tagasi. Neilt nuti makse. Tagantjrele lepiti kokku, et Rolandit rnnataks kttemaksuks. Roland sai surma. Karl Suur mistab kasuisa le kohut. Tekib olukord, kus juriidiliselt on kik korrektne. Kasuisa titis oma kohustuse ja vitles Karl Suure ees. Tal polnud Karli ees sd. See, mis Rolandi ja kasuisa vahel oli, ei peaks kuningasse puutuma. Oli ka aadlikke, kes kasuisa toetasid. Rolandi sbrad ei jta seda asja nii, vaid lasti otsustada kasuisal ja Rolandi, kes juba surnud Rolandit esindas, sbral vitluses
Seda heebrea keeles dudaimina tuntud vilja mainitakse just Uue riigi kirjalikes mlestusmrkides sageli. Elephantine saarel Niilusel, tnase Assuani lhedal, on seda kasutatud koguni narkoosivahendina. Tutanhamoni muumia keemilised ja anatoomilised uuringud arheoloogiale uusi teadmisi ei andnud. Teadusele oleks olnud kasulikum, kui Tutanhamon oleks leitud alles selle sajandi viiekmnendatel vi kuuekmnendatel aastatel. Seda testavad juba ainuksi professor Harrisoni tagantjrele tehtud uuringud. Ta oli oma tdes sunnitud leppima pris lagunenud muumiajnustega, ent sai sellegipoolest teadusele enam olulisi tulemusi kui kik teised uurijad enne teda kokku. 7.4. Diadeem Kige raskemaks kujunes Tutanhamoni pea vabastamine. Dr. Derry pidi tegutsema eriti ettevaatlikult, et loodetavasti tielikult silinud ngu mitte kahjustada. Mida enam sidemekihte vaarao pea mbert krvaldati, seda selgemaks sai selle ebaharilik kuju, mida tunti juba hauakambri seinamaalingute ja
ei tahtnud vnäha vene võimu levikut Musta mere äärde. Peamiseks sõjatandriks oli Must meri ja Krimmi poolsaar, kuid väiksemaid aktsioone oli ka mujal ntks läänemerel, kus Inglased blokeerisid soome lahe. Eesti ala hakkas Krimmi sõda puudtama 1854 aastast, kui kehtestati sõjaseisukord ja kardeti liitlaste rünnakut ka maadpidi, valitsus koliti ära Paidesse, millest sai ajutine kubermangu keskus. See hirm oli tagantjrele vaadates küll asjatu. Elanikkonnale pandi igast lisakoormisi jne. Sõda lõppes Vene impeeriumile ebasoodsates tingimustes 1856 aastal. See sõda aga andis väga tugeva impulsi sisemisteks ümberkorraldusteks/moderniseerimiseks. Saadi aru, kui palj uVenemaa ikkagi maha on jäänud teistest euroopa riikidest. Krimmi sõda loetakse ka esimeseks nn modernseks sõjaks- liitlased kasutasid palju telgraafe, veeti mingi merealune telegraafikaabel, seda sõda kajastati palju ka euroopa
annaabi.ee 
