Kehra ajalugu
Avatud tehase omanikuks oli firma „Eesti Metsa ja
Tselluloosi Aktsiaühing“, mis asutati kaks aastat varem.
Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi
põhiliselt USAsse ja Inglismaale. Kui enne tehase rajamist oli Kehra Raudteejaama
ümbrusesse tekkinud väike asula peamiselt suvituspaik, siis pärast tehase avamist kerkis
sinna töölisasula. Kehrasse jõudis elekter, sinna ehitati esimene koolimaja jne.
Sõjas sai tehas kannatada. Taganemisteel 1941. aastal hävitas Punaarmee olulised
seadmed, kõrge korsten lasti õhku ning see kukkus katlamaja peale ja purustas aurukatlad.
Õhku lasti ka muid hooneid ja seadmeid. Saksa-ajal tehas taastati ning see alustas 1943.
aastal uuesti tööd. Toodang viidi Saksamaale, kus seda kasutati nitrotselluloosi
(kasutatakse lakkidel ja värvidel) tootmisel. Tehases olid sel ajal tööl ka sõjavangid. Kui
sakslased Eestist taganesid, oli neil kavas tehas koos raudteesillaga õhku lasta, kuid see ei
annaabi.ee 
