· Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks.
kassatsiooni korras lahendeid läbi ja teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet). Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus iseloomustab õigusriigi formaalset külge. Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu, kui nad on selleks volitatud. Juba legislatiivorganid peavad seadustest kinni pidama näitab õigusriigi olemasolu. Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Kohtunikud pole tagandatavad, 1. ja 2. astme kohtunikele võib kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ja Presidendi nõusolekul. Riigikohtunikule võib ametiajal kriminaalsüüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivõimu sekkumine isiku ellu on põhimõtteliselt piiratud; isiku juriidiline vabadus tuleneb formaalsest seadusest.
valitsemisega. Õigusemôistmist teostavad demokraatlikes ôigusriikides sôltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivselt ja isikuliselt sôltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Sôltumatute kohtute tegevus peab garanteerima rahva tahte elluviimise ka igal üksikjuhul. Õigusriigile on iga inimene ôiguse subjekt. Kodanikel peab ôigusriigis olema vôimalus pöörduda ôiguslike vaidluste lahendamiseks kohtu poole. Õigusriigis tagab kohtunike isikliku sôltumatuse asjaolu, et nad ei ole tagandatavad. Nad ei allu ametiisikutele ega riigiasutustele. Kohtute seaduse sätestab kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus ja kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusmõitmisesse. Kokkuvõtteks - pôhiôiguste ja vabaduste garanteerimine tähendab seda, et isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivôimu sekkumine isiku ellu on pôhimôtteliselt piiratud. 22. Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip Demokraatia tähendab rahva võimu
annaabi.ee 
