Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas
Tema töödes on enamasti kirkad ja heledad värvid. Ta maalis kõike, mis jäid tema pilgu ette: mäestikud, inimesed, esemed, lilled jne. Sarnasused Vaatamata sellele, et Juhan Liiv ja Vincent van Gogh ei tegelenud oma eluaja jooksul sama alaga, on siiski sarnasus nende isikute vahel väga suur. Nii Liivi kui ka Goghi peres oli lisaks neile ka veel 5 last. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalutust: ta hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamismaania all. 1894. aastal viidi Liiv Tartu närvihaiglasse, kus kirjanik põdes läbi vaimuhaiguse (katakoonia) kõige raskema järgu. Lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Nii nagu Juhan Liiv, nii ka Vincent van Gogh kannatas psüühikahäirete all. Missugune haigus neid põhjustas, selle üle selgust pole. Rohkem kui 150 psühhiaatrit on pakkunud talle umbes 30 erinevat diagnoosi
eeskuju ning kirjanduslikuks nõuandjaks oli Friedrich Reinhold Kreutzwald. Tema luuletusest Kuldrannake on saanud rahvalik laul. Reinvald oli üks Sakala kaastöölisi ja levitajaid ning osales ka kalendrite koostamisel. Juhan Liiv Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses . Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuninga ning asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Anna Haava Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371 379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna
koduigatsus. ,,Laps, oota," kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere peal Silm mõnda seletas Ei pool nii armas polnud seal Kui külatänavas! Juhan Liivi üksindust võime lugeda ka tema loomingust. Viimastel eluaastatel kannatas mees tagakiusamismaania all ning rändas palju ringi. Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Mõlemad kirjanikud on olnud kodust eemal. Lydia viibis aastaid välismaal ning Liiv rändas kodumaal ringi. Neid eristas üks asi Koidula teadis kuhu ta tahab minna, Juhan mitte. Naine igatses tagasi kodumaale. ,,.
perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. ... Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1896. aastal kaitses doktoritööd teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Hiljem täiendas ta end ka pedagoogika alal. ... Samal 1896. aastal valiti Maria Montessori Itaalia naisliikumise esindajaks Berliinis toimuvale feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. Pärast ülikooli lõpetamist alustas tööd Rooma ülikooli juures töötavas psühhiaatriakliinikus
Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik
Tema isa oli kullassepp, kes äratas pojas huvi salongiromaanide vastu. Ta oli õppinud muusikat põhjalikult, kirjutas muusikast artikli ,,Entsüklopeediale". Tema esimene ooper ,,Galantsed muusad" lavastati Pariisis 1745. kuulsaks sai ta aga oma filosoofilise esseega ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid". ,,Kiri d'Alamberile" viis ta vastuollu Voltaire ja ,,Entsüklopeedia" koostajatega. Tal ilmesid närvikriis ja tagakiusamismaania märgid. Rousseau kandis endas masside häält. Ta võttis omaks arvamuse et kõik on looduse ees võrdsed ja sünnipäraselt on kõik head, ühiskonna väärad tõekspidamised aga rikuvad inimesi. Seikluskirjandus. Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalike ebausutavaid ja imepäraseid seiklusi ning saavtab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus
(1912) "Pisuhänd" (1913) "Side" (1917) "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) jutustus "Jobu" 3. Juhan Liiv: Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Raamatud: "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost. J.Talvet "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet "Ööl
Kopenhagenis eksperimentaalteatri, kus otsustas lavastada ainult oma näidendeid. 2.märtsiks oli planeeritud "Preili Julie" esietendus Siri von Esseniga peaosas, kuid see keelati ära ja esitati alles hiljem. Teater avati nädalase hilinemisega ühevaatuslike näidenditega "Paaria"(1889),"Tugevam"(1888), "Võlausaldajad"(1888). Teise abielu karile joostes hakkas S. väljapääsu otsima loodusteadustega ja alkeemiaga tegelemises. Aastail 1895-98 elas läbi sügava depressiooni, kannatas tagakiusamismaania all ja sattus mõneks ajaks haiglasse. Seda perioodi on kujutanud hiljem oma autobiograafilistes teostes "Inferno"(1897) ja "Legendid"(1898). Oma lapsepõlvemälestusi on ta kujutanud romaanis "Teenijatüdruku poeg"(1897). Kuigi S on perekonna majanduslikku olukorda kirjeldanud raskena, on tema autobiograafilised teosed alati siiski ilukirjanduslikud teosed, ja sageli viis Strindberg lugejat teadlikult valele teele - perekond oli tegelikult majanduslikult heal järel.
haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet
Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud äärmiselt edukas, tähendas Walesi printsi külaskäik galeriisse Henri de Toulouse-Laureci kunsti ametliku tunnustamise algust. Järk-järgult hakkas kunstniku prassiv eluviis tema loovust kahjustama. Vastuolud sõprade ja sugulastega üha sagenesid, kuna 1898. Aasta sügisest kannatas Toulouse-Lautrec tagakiusamismaania all, mis teda lähedastest võõrandas. Ettearvamatu käitumine oli muutunud varem nii lõbusa seltskonnakaaslase probleemseks juhtumiks. Viimased aastad 1899-1901 Pärast esimese kunstilise edu saavutamist langes Toulouse-Lautrec vaimsesse ja füüsilisse kriisi. Sundsuunamine Neuilly psühhiaatriahaiglasse alkoholismi ravile lubab aimata tema olukorra tõsidust. Meeleheitlikult püüdis Toulouse-Lautrec ümbritsevatele tõestada, et kunstnikuna ei olnud ta veel hävinud. 20 mail 1899
Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liiv 18 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema. See oht võib olla näiteks esimeses tekstis ''Sul laulan ma''. Kõik teksti emotsioon töötab sees aga see võiks kanduda ka muusika emotsiooni edasi, et mitte ainult kolmandas salmis vaid ka teistes. Et ta ei muutuks kurvaks
Mais 1898 Londonis Goupil' galeriis toimunud suurel isikunäitusel oli üleval 78 tööd ning sellest kujunes Toulouse-Lautreci kunstnikukarjääri kõrghetk. Kuigi näitus ei olnud äärmiselt edukas, tähendas Walesi printsi külaskäik galeriisse Henri de Toulouse-Laureci kunsti ametliku tunnustamise algust. Järk-järgult hakkas kunstniku prassiv eluviis tema loovust kahjustama. Vastuolud sõprade ja sugulastega üha sagenesid, kuna 1898. Aasta sügisest kannatas Toulouse-Lautrec tagakiusamismaania all, mis teda lähedastest võõrandas. Ettearvamatu käitumine oli muutunud varem nii lõbusa seltskonnakaaslase probleemseks juhtumiks. 21 Viimased aastad 1899-1901 Pärast esimese kunstilise edu saavutamist langes Toulouse-Lautrec vaimsesse ja füüsilisse kriisi. Sundsuunamine Neuilly psühhiaatriahaiglasse alkoholismi ravile lubab aimata tema olukorra tõsidust. Meeleheitlikult püüdis Toulouse-Lautrec ümbritsevatele tõestada, et kunstnikuna ei olnud ta veel hävinud. 20 mail 1899
sellestm et naine võiks arstina töötada. Selline oli ka Rooma kõrge hariduskolleegiumi otsus: naisterahval pole võimalik meditsiini õppida. Sellele vaatamata sai Maria 1892. ainsa naisüliõpilasena alustada õpinguid Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Maria isa oli tütre valinud elukutse vastu, ema toetas teda igati. (Life and career...). 1896. aastal kaitses Maria Montessori doktoritöö teemal "Tagakiusamismaania uurimine kliinilisest aspektist" ning temast sai esimene naine, kes lõpetas Rooma ülikooli arstina. Samal aastal valiti ta Itaalia naisliikumise esindajaks Berliini feministide kongressile, kus ta võitles töötavate naiste õiguste eest. 1900. a. pööras ta põhitähelepanu töötavate laste kaitsmisele ning taotles laste töö keelustamist Sitsiilia kaevandustes. (Madise 1992, 5) 4
haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet
annaabi.ee 
