riigiametitest, neile kehtestati kõrgemad maksud, nad pidid majutama ja ülal pidama sõdureid jne. Hugenotid ei soovinud seda kõike teha. Lõuna-Prantsusmaal algatati mäss, kuid see suruti ruttu maha kuningavägede poolt.Mõistes, et hugenotid ei saa midagi teha, osad hugenotid astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt. Kõige rohkem mindi Saksamaale, Inglismaale ja Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said nad elada rahulikult ilma tagakiusamiseta võimude poolt. Majanduspoliitika Louis XIV oli küll absolutistlik valitseja ning tegi kõike asju ise, kuid tal oli ka vaja abi. Üks silmapaistvamatest neist oli Jean-Baptiste Colbert. Ta oli Prantsusmaa rahandusminister Louis XIV ajal, ta sai selleks aastal 1665. Colbert korraldas majandust merkantilistlikus toonis. Colberti seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota
Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht Cromwell asus vägivalla teel võimule, sõjaväelaste abiga (1648) Vangistati ka 143 parlamendisaadikut.