pole janu. Vaatas ringi, et ega seal salaust pole, ja nägigi tagaseinas väikest salaust. Uks läks ise lahti, kust tulid talle vastu sarviktaadi kõige tugevamad sõdalased, kuid keda Kalevipojal ei olnud sugugi raske võita. Sarvik oli hädas ja süüdistas Kalevipoega vargustes. Vargustes nagu kullakirstude ja tema kuldkellukese. Kalevipoeg kutsus ta võitlusesse, kui mees mehega, et võitlus oleks võrdne, pistis mõõga tuppe ja kellukese taskusse. Sarvik tuli tagakambrist kahvatunult lumivalge ilmega ja tahtis võtta keharammu kinnitamiseks seda rammujooki,mida eidkene pakkus, aga ajas kruusid segamini ja võttis hoopis jõuetuse jooki. Kalevipoeg aga kallas kohe teise kruusi rammujooki, mille peale ta muutus veel tugevamaks.
Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi. Ott arvas, et jääb Oru maadest nüüd ilma ja läks Juuliga tülli. Juuli aga ootas last. Tiina ei rääkinud Oskarile, mis temaga juhtunud oli. Nõnda küsis Oskar ise Eedi käest ja sai tõe teada. Oskar tabas Oti Elliga suudlemast. Ta rääkis sellest vanematele. Otsustai, et kui Ott Ellist käsi eemal ei hoia, saadetakse ta Vargamäelt minema. Öösel kostis tagakambrist Tiina kisa. Ott oli üritanud Elli juurde saada. Ta läks Juuliga rääkima, et tuleb tema juurde tagasi, kui majakese endale saab. Juuli vikas ta vihaga välja. Sass maksis Otile palga ära ja ajas ta Vargamäelt minema. Kuuldi pauku. Karla tuli teatama, et Eedi olevat Oti maha lasknud. Mäe omad arvasid, et äkki Juuligi oli Eediga koos olnud. Eedi oli aga kadunud ja nii ei saadudki teada, kes Oti oli tapnud. Arvati, et Eedi on jõkke uppunud. Pearu kartis, et nüüd Orule pärijat ei olegi
· Õigus kaevata mõisarentniku peale - Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei muutunud. 5) Talupere eluolu rehetare, vilja ja loomakasvatus, riietus, toit · Toit: rukkileib, enamasti aganaleib; soolasilk; jahu- ja tangupuder; herned; oad. · Joodi kalja ja mõdu, pühade ajal ka õlut. · Riietus: linane riie, villased sukad. Soome ja Skandinaavia mõjud, tanu; abielunaistel peakate ja põll. · Elamuks rehielamu, mis koosnes rehetoast, eeskambrist, tagakambrist, rehealusest, aganikust ja lahtisest katusealusest. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 4. Linnad, kaubandus ja tööndus Rootsi ajal 1) Rootsiaegsed linnad Eestis, nende olukord Liivi sõja järel
36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel. Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma
vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära. VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad! Vaikus
9 42) Silma optilise süsteemi põhiosad ja omadused. Kujutise teke silma võrkkestal. Silma optiline süsteem on läätsede süsteem, mis projitseerib võrkkestale ümbruse vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Silma dioptriline aparaat koosneb läbipaistvast sarvkestast, vesivedelikuga täidetud ees- ja tagakambrist, silmaava e pupilli moodustavast vikerkestast, läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on
annaabi.ee 
