väikseim kui 36x18m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa. Väljakujooned tehakse 4-5cm laiused selgesti eristava värviga. Märgitakse keskjoon ja keskpunkt. Väravaalad mõõtmetega 4m(pikkus)x5m(laius) Märgitakse 2,85m kaugusele poordist. Väravavahialad mõõtmetega 1m(pikkus)x 2,5m(laius) märgitakse 0.65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahi tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6m.2 Väravad Väravate mõõtmed on 160cm(laius)x115cm(kõrgus)x40/65cm(sügavus 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihoki 2 http://www.sktahe.ee/?q=node/14 -3- põrandapinnal/ülaservas). Väravapostid ja põiklatid on ümmargused, nurgad ümarad. Väraval peab olema vahevõrk, mis kinnitatakse 20cm kaugusele ülemisest latist kogu värava laiusest.3 Korraline mänguaeg Korraline mänguaeg on 3x20min
Selle saavutame aga ainult siis, kui me palli tõeasti lõpuni jälgime. Laseme palli silmist varem, ei taba seda enam täpselt reketi koskkohaga. Kui tabamisviga on väike, võib pall veel ikkagi lennata üle võrgu, ainult mitte sinna, kuhu me ta soovisime suunata. Suurema vea puhul satub pall võrku või lendab välja. Palli jälgimise juures on veel üks nõue, mida peab teadma ja täitma. Nägema peab löögi ajal mitte ainult palli, vaid ka vastast. On ju vaja teada kas vastane on tagajoonele jäänud või võrgu juurde jooksnud, on ta väljaku keskel või nurgas. Kõike seda tuleb näha n.-ö. Silmanurgast. Lööja silmade fookuses on pall, perifeerse nägemisega jälgitakse aga vastast. Tihti on aga just vastupidi: kogu tähelepanu suunatakse vastasele ja silmanurgast jälgitakse palli. Sellisel juhul on eksimine paratamatu. Küljega asend löögi suunas. Algasendis seisab mängija otse, rinnuti võrgu suunas ta ei tea ju kummale poole vastane palli suunab
lippudega vastavalt Joonisele 12 ja nad näitavad: pall “sees” või “väljas” alati, kui see maandub nende poolt kontrollitava piiri(de) lähedal, palli vastuvõtva võistkonna poolele “välja” läinud pallide puuteid kui pall puudutab antenne, pärast pallingut ületab pall võrgu väljaspool üleminekuala jne.,iga mängija (välja arvatud pallija) astumist väljaspoole oma väljakut pallija löögi hetkel pallile. vigu pallingul, kui pallija astub tagajoonele, iga mängija antennipuudet palli mängimise toimingu ajal või kui see segab mängu, . palli suundumist vastase väljakupoolele täielikult või osaliselt väljastpoolt üleminekuala või antenni puudutamist tema väljakupoolel. Esimese kohtuniku palvel peab piirikohtunik oma signaali kordama. 28. AMETLIKUD SIGNAALID 28.1. KOHTUNIKE KÄESIGNAALID Kohtunikud peavad ametlike käesignaalide abil näitama oma vilistamise põhjust (sooritatud vea iseloomu või lubatud katkestuse eesmärki)
annaabi.ee 
