väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale
2. Reflektoorne funktsioon osa reflekse teostub ka seljaaju tasemel. - kõõluse refleksid (küünarvarre-, põlve-, achilleuse) näitavad kas reflektoorne talitlus seljaaju tasandil on normaalne või esineb probleeme - kõhurefleks - tallarefleks - urineerimisrefleks - defekatsioonirefleks - sugurefleks 57. Piklikuaju funktsioonid. Piklikaju koos Varooliuse sillaga nim. tagaajuks ning koos keskajuga moodustavad nad ajutüve. Pikliku aju talitlust mõjutavad suuraju poolkerade koorelt, väikeajult ja ekstrapüramidaalsüsteemi tuumadelt saabuvad impulsid. 1. Regulatsioonikeskused - Hingamiskeskus - Südametegevuse regulatsioonikeskus - Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus - Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus - Võtab osa ka skeletilihaste toonuse reguleerimisest 2. Refleksid
neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest SHH indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustuma alusplaadi, mille rakud omakorda sekreteerivad SHH, tekitades SHH
annaabi.ee 
