usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada päikesejumala Ra pojaks, kuid neid võidi ka samastada. Mesopotaamias olid aga jumalad peaaegu eranditult antropomorfsed. Neid eristas inimestest vaid surematus ja vägevus. Mõlemad usundid olid ka polüteistlikud. Egiptuses tunti üle 700 jumala. Jumalatest eraldusid ka tähtsamad jumalad, keda teadsid kõik inimesed, ja vähemtähtsamad, keda teadis vaid mõni üksik ringkond. Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana,
Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria põhjaosa jäi hetiitidele, Palestiina egiptlastele. · Hetiitide kultuur austasid taevajumalat, hakkasid kasutama kiilkirja ja aastal 1300 eKr õppisid rauda töötlema. Aastal 1200 eKr tabas hetiidi riiki tundmatute rändhõimude rünnak. Hetiidi riik 1700 eKr-1200 eKr Pärsia riik · Pärsia riik asus Ees-Aasias, Iraani kiltmaal. Nendel aladel oli maa viljakas ning põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal
Sealseks kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Astroloogia ning matemaatika olid pigem Mesopotaamia trumpideks. Egiptlased uskusid tugevalt elusse peale surma, mis ootas vaid neid, kelle keha mumifitseeriti. Sealseteks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Aga Mesopotaamias pöörati tähelepanu pigem elule enne surma ja nad uskusid, et karistused toimusid siinpoolses elus. Seal kummardati taevajumalat ja jumalate valitsejat Anut, jumalate kuningat ja Anu poega Enlili, Maa-aluste vete ja sügavuste valitsejat Ead, taeva kuninganna jumalannat Istari ja Babüloni jumalat Marduki. Kokkuvõtteks ütleks, et need kaks tsivilisatsiooni on pigem erinevad, kui sarnased, sest mõlematel on oma maailmavaated ja jumalad, keda nad kummardavad. Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus?
stiiliks. On väge keeruline sõnades selgitada, mis on stiil, kuid on palju lihtsam seda näha. Reeglid, millest juhindub kogu egiptuse kunst, annavad igale tööle tasakaalu ja karmuse harmoonia efekti. ,,Egiptlaste stiil hõlmas paljusid karme seadusi, mida iga kunstnik pidi õppima kõige varasemas nooruses. Istuval kujul pidi olema käed põlvedel, mehel pidi olema maalil tumedam nahk kui naisel, iga egiptuse jumala väljanägemine maalidel oli karmilt kehtestatud: Taevajumalat Horost pidi kujutama pistrikuna või pistriku peaga, Surnute jumal Anubist saakalina või tema peaga. Iga kunstnik pidi ka õppima ilusa kirja kunsti. Ta pidi raiuma pildi ja hieroglüüfid selgelt ja täpselt kivisse. Pärast nende reeglite äraõppimist lõppes ka tema õpipoisiaeg. Keegi ei tahtnud midagi muud, keegi ei palunud tal olla originaalne. Vastupidi, parimaks kunstnik oli see, kes suudab teha kujud väga sarnaselt mineviku monumentidega
Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamlaste kultuur üle kogu Väike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja kohandades seda oma keelele. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada.
3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu. 13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II vägedel hetiite võita. Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on
(päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude
Tõenäoliselt kaasnesid võislustega ka inimohvrid kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Pallimängustaadion Chichen-Itzas Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas. Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg vihmajumal, kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Arhitektuur Maiade arhitektid kasutasid kohalike ehitusmaterjalide kõiki võimalusi, saavutades mõjukaid tulemusi. Lubjakivi lõigati korralikult plokkideks, mis täpselt kokku sobitati
ja koot, mis sümboliseerivad tema kuningastaatust. Isis oli egiptuse emadusejumalanna. Teda kujutatakse tavaliselt suurte kaitsvate tiibadega ja peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas. Isis oli Osirise õde ja abikaasa. Horos oli pistrikukujuline taevajumal. Ta oli Osirise ja Isise poeg. Horos maksis lõpuude lõpuks Sethile Osirise eest kätte ning sai trooni tagasi. Horost austati kui taevajumalat. Arvati, et kuu ja päike on tema silmad. Joonis 1. Jumalanna Isis Thot oli Egiptuse kuujumal, valitses kirjutajate ja teadmiste üle ning oli pühasõnade isand. Mõnikord öeldi, et ta on Ra vanem poeg, kuigi pärimuse kohaselt olevat ta hüpanud välja Sethi peast. Thoti kujutati sageli paavianina, ühena pühadest loomadest. Hathor oli egiptuse taevajumalanna, päikesejumal Ra tütar, keda tavaliselt kujutati lehmana
11 saj on nad kõik maha rahunenud, aga siis muutuvad aktiivseks teine osa Ida-viikingitest ja 11 saj tungivad nad Rootsi Sigtunasse ja põletavad maatasa. Nad röövivad Läänemerel. Eestlased, liivlased ja leedulased on viimased paganarahvad ja need ristiusustatakse 13 saj alguses ristisõdadega. Viikingite kultuur Ruunikivid surnute mälestuseks kodumaal püstitati ruunikivi,kus oli kirjas, kus ta oli langenud. Nad uskusid oma taevajumalat- kangelaseepos ,,Vanem Edda". Taani kuningas Knut ja Norra kuningas Olaf aitasid ristiusku levitada. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. VanaVeneriigis võetakse vastu ristiusk ehk 928. ehk siis C M. L XXX. VIII vürst Vladimiri
Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti tööriistu ja relvi. Saadeti ka koos oma laevaga merele, mis pandi põlema, nii pind hing jõudma Valhallasse. Oluline oli päikesekultus, sümboliseeris ratas hjol, millest tuleneb jõulude nimetus. Taevajumalat Thori austati samuti- kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Taanis, Rootsis Götamaal oli austatud Oden, tema kultus pärines lõunapoolsete germaanlaste aladelt ning eelkõige oli Oden päikese-ja sõjajumal. Frej viljakusjumal, tema poole pöörduti nii põllusaagi- kui ka lapsesaamismuredega. Viikingite kirja tunti ruunikirja nime all. Tähestik pärineb 3.-4.sajandist. Tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma
Hattusast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Linna ümber olid tugevad müürid, mille taga asus suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga nii suur kui seda oli vaaraol. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli käsitöölisi ning ebameeldivamad tööd jäeti orjade jaoks. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Nad austasid taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Metall (lk 249) Sulamistemp. - 1535 Celsiuse kraadi. Hetiidid olid esimeste rahvaste seas, kes õppisid töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu (katlaid, mõõku, odasid, kilpe, nooleotsi). Nende käest levis see teistesse maadesse ja pronksi ei kasutanud peagi enam keegi. Raudrelvad, mis olid vastupidavamad ja paremad võimaldasid hetiitidel laiendada oma võimu naabermaadele
annaabi.ee 
