vahel astus riigiteenistusse. Pidas mitmeid ameteid, nt koolitas ministrite poegi, oli viljaaitade valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja redigeerimist (oli arhivaar). Aja jooksul hakati teda kummardama, püstitati templeid. 1906. aastal võrdsustati taevajumalaga. 2. saj pKr kuni 1911 aastani oli Hiina riigiusund. Püha: 28. sept (Konfutsiuse sünnipäev). Õpetuse põhipunktid: 1. Õpetus on oma olemuselt kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Õpetuses on kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimestevahelised suhted ning inimeste suhted riigi ja ühiskonnaga. 3. Toob välja 3 inimesetüüpi: A) lihtinimesed; B) õndsad keiser, keisri pere, võrdsustati taevaga. See tema valdkonda ei puudutanud;
Ametid ja tegevus: Koolitas ministrite poegi. Oli viljaaitade valitseja. Kirjutas riigikroonikat. A 497 kui ta oli riigi ülemkohtunik, loobus ootamatult ametist ja lahkus kodust. 13 aastat rändas mööda Hiiant- õpetas, andis nõu, vastas küsimustele. Sellest perioodist peateos „Vesteid ja vestlusi“. Pöördus lõpuks Lu riiki tagasi, kuni surmani jätkas vanade tekstide uurimist. Aja jooksul hakati teda kummardama kui jumalikku olevust. Püstitati templeid. 1906 võrdsustati taevajumalaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID 1. Õpetus on oma olemuselt riigi ja kõlblusõpetus. 2. Õpetuses kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimeste omavahelised suhted ning inimeste suhted riigiga. Inimene on ühiskondlik olend 3. Toob välja kolm inimtüüpi Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik
jne. Koltasaamidele oli Päike jumal, mida hommikul kummardades tervitati ja Päikese loojudes öeldi: ,,Jumalat pole enam näha." Päikesele on ohvriande toodud eeskätt põhjapõtrade hea käekäigu tagamiseks. Ohvriloomaks oli enamasti valge emane põhjapõder. Päikesele võidi ohverdada ka haiguse puhul, iseäranis kui tegemist oli meelehaigusega. Äikest, mille nimetusteks olid ka Paijan ehk ,,See, kes on üleval," ja Äijih ehk Vanaisa, on ühendatud nii hantide ja manside taevajumalaga kui Skandinaavia Tor-jumalusega (sest ka saamide jumalal on vasar, millega ta halbu vaime karistab). Luteri usku Soome saamidel oli tema nimetuseks Ukko. Tiermese vibuks oli vikerkaar, noolteks välgud. Siiski on T. I. Itkonen avaldanud arvamust, et saamide Tiermes võis küll võtta üle teatud lisajooni skandinaavlaste uskumustest, kuid on siiski looduseilmingu ja selle haldjana saami uskumustele iseloomulik. Tiermes annab inimestele
annaabi.ee 
