aasta juunis jäädavalt katkenud sellepärast, et 21.juunil vabastas president Päts Eesti seaduste kohaselt ja presidendi eriõiguse alusel ametist prof.Uluotsa valitsuse ja määras selle asemele dr VaresBarbaruse valitsuse. Uluotsast olevat saanud ekspeaminister ja nii polevat temast lähtuv Tiefi valitsus ja Eesti valitsused eksiilis kunagi saanud riigi juriidilist järjepidevust kanda. Seda on väitnud üsna paljud. Paari TÜ juristi väiteid õigustab ehk asjaolu, et Eesti taasvabanemise eel polnud 1940.a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim
võõrkeeltesse. Selles kirjeldatakse sõjajärgse juba 1940. aastal aktiivselt uue võimu poolele Eesti külaelu lapse naiivsete silmade läbi, jättes asunud AdamsonEric jt.). Eesti kunstis kodunes üldistused lugeja enda teha. 1980. aastate lõpu varasemast märksa suuremas ulatuses nn. kirjanduselu kujundas juba taasvabanemise temaatiline või programmiline maal. õhustik, mis esmajärjekorras tähendas n.ö. Sotsialistliku realismi vaimus loodud teostes lubatu piiride järsku avardumist ja tõejanuse põimus naturalistlik nokitsemine klassitsismilt lugeja sööstmist seni keelatud teemade poole laenatud ilutsemisega. 1940. aastate lõpus ja (näit
Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal, loodab autor äratada huvi oma kaasaegsete seas. On ju Kolonni ajalugu osake kogu Eesti ajaloost. Oma koht on tal Eesti taasvabanemise protsessis, sest Kolonni võib pidada võrulaste äratajaks. Enne uurimistöö kirjutamist avanes töö autoril võimalus pidada kõne Võrulaste Tahteväljenduspäeva 2009 raames toimunud ajaloo konverentsil. Oma kõne ja uurimistööga äratas ta huvi mõnes kuulajas, kes palusid luba uurimistööd levitada eesti kooliõpilaste seas. Seega on lisaks töö autori huvile Kolonni vastu töö kirjutamiseks ka teine põhjus - pisike lootus, et see harib eesti noori.
annaabi.ee 
