Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid aeroobse iseloomuga kehalisel tööl: glükogeenivarude ammendumine töötavates lihastes, maksas, hüpoglükeemia teke. Vee ja elektrolüütide kaotus organismist, vereplasma mahu vähenemine, termoregulatsiooni häirumine, Na+ - K+ - pumba funktsiooni langus. Väsimusepuhuste biokeemiliste nihete ulatus organismis sôltuvalt töösse haaratud lihasmassi suurusest. 18. Taastumisprotsesside biokeemiline iseloomustus. Energeetiliste ressursside taastumise dünaamika skeletilihases sôltuvalt eelnenud kehalise koormuse intensiivsusest ja kestusest. Superkompensatsiooni seadus. Energeetiliste ressursside superkompensatsiooni lokaalne iseloom. Toidu kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite ning toitumisrežiimi môju energeetiliste ressursside taastumise dünaamikale. Energiavarude taastumise sôltuvus organismi hormonaalsest staatusest. Valkude ainevahetus taastumisperioodil
uneaega, puhkust, toitumisreziimi ja selle kvaliteeti. Järk-järgult kutsuvad antud tegurid esile kroonilise väsimuse tausta, mille jätkuks on südameveresoonkonna, liikumis-tugiaparaadi onkoloogiliste ja teiste haiguste teke. Seoses sellega etendavad taastusravi ja selle erinevad suunad üha enam tähtsust. Nende õigeaegne ja oskuslik profülaktiline ehk ennetuslik või raviv kasutamine aitab ühiskonnaliikmel hoida või taastada toimetulekuks vajalikku elukvaliteeti. Taastumisprotsesside ja väsimuse iseloom ning nende erinevate etappide tundmaõppimine võimaldab taastusravi menetluste käigus saavutada nõutavat ravi või profülaktilist efektiivsust. 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted 2. INDIVIDUAALNE LÄHENEMINE sugu, vanus, kaal, elustiil, varem põetud haigused, geneetilised tegurid (pärilikkus), füsioloogiline eripära (selg); 3. TEADLIKKUS tuleb luua positiivne psühho-emotsionaalne taust ja häälestada
Sellepärast ongi noortel vajalik puhata. Kahjuks ei taha noored aga endale ja oma aju puhkamisele eriti aega võtta. Sellest tulenevadki noortel teised sümptomid: Teismelised tukuvad rohkem esimestes tundides, kehvemad hinded, rohkem ülekaalulisi noorukeid, uimased ja väsinud noorukid. EAKAD Eekatel, vastupidiselt noortele, pole puhkamise vastu midagi. Nad teavad, et vajavad seda. Nad tunnevad seda nö. oma kontides. Üks vananemisega kaasnevaid probleeme seisneb ümberehituses- ja taastumisprotsesside muutumises. Eakate puhul pole probleem niivõrd selles, kas nad sooviksid puhata, kuivõrd nende vaated puhkusele. Üks asju mida vanuritel tuleb selgeks teha on see, et keha ei taastu enam nii kiiresti ja tõhusalt kui varem , seega vajate sama tulemuse saavutamiseks rohkem aega puhkuseks. Vanurire puhkamise tähendus muutub vanemas eas ka teistel põhjustel. Bioloogiline kell, mis määrab meie erksus- ja unisusperioodid, ajad, mil teeme asju hästi ja halvemini, muutub samuti. 20. ja 70
võimekust. Kuna kanepi tarvitamine halvendab harjutuste sooritamist ja psühhomotoorset võimekust (rahustav toime, reaktsioonikiiruse langus jne) on tema ergogeeniline mõju seatud kahtluse alla. Kanepit loetakse pigem ergolüütiliseks aineks, sest eelnevad uuringud on näidanud tema omadust tõsta südame löögisagedust ja vererõhku ning kahandada südame minutimahtu ja psühhomotoorset aktiivsust Alkohol takistab igasuguste taastumisprotsesside kulgu organismis, kahandab võimekust spordialadel, mis nõuavad aeroobset vastupidavust. KASUTATUD KIRJANDUS Dominik H. Pesta, Siddhartha S. Angadi, Martin Burtscher and Christian K. Roberts ( 2013). The effects of caffeine, nicotine, ethanol, and tetrahydrocannabinol on exercise performance −Nutrition & Metabolism BioMed Central Ltd
TREENINGU MAHU LANGUS Treeningu mahtude langetamine on oluline andmaks aega pikaajalisest treeningust taastumiseks. Madala inten- siivsusega treeningud ei ole treeniva efektiga, küll aga stimuleerivad ainevahetust suunas, mis oli iseloomulik eelnenud treeninguperioodile. Suure mahuga näiliselt “ohutud” treeningud kasutavad energiavarusid ajal, kui neid peaks võistluste ootuses suurendama. Lisaks kulub energiatootmises aminohappeid, mida peaks võimalikult maksimaalselt rakendama taastumisprotsesside valgusünteesi teenistusse. Madala intensiivsusega treeningu põhjustatud suurenenud ainevahetuse tõttu kõrvaldatakse vereringest anaboolse toimega steroidhormooni testosterooni, mida oleks aga vaja kasutada kiirendamaks taastumist eelnevast pikast treeningetapist ja võistlus- teks ettevalmistumisest. Reeglina soovitatakse sellel etapil vähendada treeningute mahtu keskmiselt 75%. Peale positiivse mõju taastumis-
uneaega, puhkust, toitumisreziimi ja selle kvaliteeti. Järk-järgult kutsuvad antud tegurid esile kroonilise väsimuse tausta, mille jätkuks on südameveresoonkonna, liikumis-tugiaparaadi onkoloogiliste ja teiste haiguste teke. Seoses sellega etendavad taastusravi ja selle erinevad suunad üha enam tähtsust. Nende õigeaegne ja oskuslik profülaktiline ehk ennetuslik või raviv kasutamine aitab ühiskonnaliikmel hoida või taastada toimetulekuks vajalikku elukvaliteeti. Taastumisprotsesside ja väsimuse iseloom ning nende erinevate etappide tundmaõppimine võimaldab taastusravi menetluste käigus saavutada nõutavat ravi või profülaktilist efektiivsust. TAASTUSRAVI PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED: 1. INDIVIDUAALNE LÄHENEMINE sugu, vanus, kaal, elustiil, varem põetud haigused, geneetilised tegurid (pärilikkus), füsioloogiline eripära (selg); 2. TEADLIKKUS tuleb luua positiivne psühho-emotsionaalne taust ja häälestada
ja kestvusest. Noorsportlastel vajab toitumine erilist tähelepanu (kasv ja areng nõuab lisaenergiat) Sportlaste puhul on toitumise tähtsuseks: Organismi varustamine toiduga Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna).
2) Glükogeenivarude ammendumine maksas; 3) Vee ja elektrolüütide kaotus organismist; 4) Keha temperatuuri tõus; 5) Endokriinnäärmete funktsiooni langus. 11. Väsimusepuhuste biokeemiliste nihete ulatus organismis sõltuvalt töösse haaratud lihasmassi suurusest: 43 Maris Kallus KKS 2010 Taastumisprotsesside biokeemiline iseloomustus 1. Energeetiliste ressursside taastumise dünaamika skeletilihases sõltuvalt eelnenud kehalise koormuse intensiivsusest ja kestusest: Lihase glükogeenivarude taastumises pärast kehalist koormust on eristatav kiire ja aeglase taastumise faas. Kiire taastumise faas kestab ligikaudu 30-60 min pärast koormust. 1) Glükogeeni sünteesi kõrge intensiivsus lihases vaatamata insuliini (võimalikule) madalale tasemele veres (insuliinist sõltumatu faas);
Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, VO2 max (ml/min(kg), MET-id, PWC170 Koormustesti teostatakse: · Südame-veresoonkonna varjatud patoloogiate avastamine. · Koormusastma sümptomite provotseerimiseks · Kehalise töövõime hindamiseks · Taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks Koormustestide eemärgiks on uurida kardiovaskulaarse süsteemi adaptatsioonivõimet kehalise koormuse suhtes. 1 Kardiopulmonaarne koormustest uuritakse lisaks südame tööle ka hapniku tarbimise võimet. Spordimeditsiiniline terviseuuring: · Eluohtlike haiguste diagnoosimine ja ravi organiseerimine
kõrvaldamine, tehnika täiustamine. Eriline koht nendes mesotsüklites on sihipärasel psühholoogilisel ja taktikalisel ettevalmistusel. Sõltuvalt sportlase seisundist, milles ta tuli võistluseelsesse mesotsüklisse, võib treening tugineda peamiselt arendavatele või koormusvabadele mikrotsüklitele. Arendavad mikrotsüklid tagavad spetsiaalettevalmistuse taseme edasise tõusu, koormusvabad mikrotsüklid soodustavad taastumisprotsesside kiirenemist, üleväsimuse ennetamist ja adaptatsiooniprotsesside efektiivset kulgemist; 4. Võistlusmesotsüklite arvu ja struktuuri määrab spordiala spetsiifika, võistluskalender, sportlase kvalifikatsioon ja ettevalmistus. Sõudmises kestab peamiste võistluste periood tavaliselt 1-2 kuud. Selle aja jooksul planeeritakse 1 või 2 võistlusmesotsüklit. Makrotsüklite ülesehituse metoodika sõltub eelkõige peamistest ülesannetest, mille
Kõige olulisem teostatakse: on läbi viia koormustest 1) südame-veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks. Koormustestil avalduvad kas rahuolekus avastamata häired või süvenevad rahuolekus esinenud väikesed kõrvalekalded; 2) koormusastma sümptomite provotseerimiseks; 3) kehalise töövõime hindamiseks; 4) taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks. Koormustest viiakse läbi kas veloergomeetril, liikurrajal ehk tretbaanil või sõude- ergomeetril. Noorsportlastel sobib seoses lihasrühmade ühtlase arenguga enam veloergomeeter, mis on ka odavam, vajab vähem ruumi ja tekitab ka vähem müra. Jooksurada sobib nooremate tüdrukute ja selliste vanemate noorsportlaste testimi-