2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägivald Terrorism Veretasu Religioon KESKKONNATEGURID Kliima ja geograafilised tegurid Maakera saastumisega seonduvad tegurid Ohud ja õnnetused
I Füüsilised barjäärid ja sekretsioonid Luukonna osad kaitsevad organismi. Kolp kaitseb ajusid, lülisammas seljaaju ning roided kopse ja südant. Silma kaitseb pidev pisarate sekretsioon. Higi. Juuksed. II Põletikuline protsess. Põletik on teine organismisisene kaitsemehhanism, mis on tegelikult eluskudede reageering väliskeskkonna mõjuritele nagu näiteks nakkusele, vigastusele, ärritusele. Kõrgenud temperatuur loob ebasoodsa elukeskkonna teatud mikroorganismidele. III Kudede taastumisprotsess, paranemine Esmaspingne paranemine toimub siis, kui hävinud rakud asendatakse identsega (kirurgiline lõikus). Teisespingne toimub siis, kui on hävinud palju koerakke ja haava servi ei saa kokku tõmmata.Tühimiku täitmiseks on vaja palju uut kudet. Tervistumisprotsess on lõppenud, kui granulatsioonkude kattub haavaservadest väljakasvanud epiteelrakkudega. IV Immuunsusprotsess Immuunsus on seesmine kaitsemehhanism, mis tavaliselt reageerib nakkusele organismis.
teha organiseeritumalt. See võimaldab lihasel töötada suuremal amplituudil, masinatel on see efektiivsem. Vananedes väheneb koordinatsioon. Luud, liigesed. Liigese pinda kattev kõhr väheneb. Kitseneb liigesepilu tagajärg kõhre vähenemisele. Liigeste funktsioon halveneb. Luude tihedus hakka vähenema umbes 30-aastaselt. Oluline naisterahvastel, vanematel naistel kaltsiumist. Luukude muutub hapraks. Lihtsal moel hakkavad tekkima luumurrud. Taastumisprotsess on aeglane. Hingamissüsteem. Ringkerelihased jäigastuvad: hingata raskem, hingamismaht väheneb, funktsioon keerulisem kasutada, väheneb kopsude elastsust (vähendab maksimaalset hapnikutarbimist) kui palju organism suudab hapnikku kasutada. Oluline: mida suurem võime, seda parem töövõime. Aeroobne-anaeroobne. Naised taluvad anaeroobset tööd kehvemini. Naised taluvad piimhappe hulka vähem. Nende lihasmass on väiksem, siis piimhapet tekib vähem.
500 korda kõrgem kui muidu ning NOx-de sisaldus tunduvalt alla tavalise. Nii hakkabki halogeenide katalüüsival vahendusel tormiline osooni hävimine. Osooniekraani tulevik 1987. a. sõlmitud Montreali Protokolli kohaselt pidi freoonide tootmine vähenema 1998. aastaks 50% võrra. Freoonide eluiga on üle saja aasta. Isegi nende tootmise täielik lõpetamine ei avaldaks kohest mõju osooniekraanile. Praeguseks on osooni hävitavate ainete paiskamine atmosfääri pidurdunud, kuid taastumisprotsess võtab aega. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib osooni hulk taastuda ja saavutada 50-60ndate aastate taseme. Kirjandus: Archibald, D. 2007. The Past and Future of Climate. http://www.warwickhughes.com/agri/pastandfuture.pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa
Hensoni(1994) andmeil avaldasid Ülemaailmne Meteoroloogia Organisatsioon ja ÜRO Keskonnaprogramm osoonikihi hävitamise kohta koostatud uurimuse, milles osalesid 226 teadlast 29 riigist ning 150 osoonispetsialisti kogu maailmast. Sel le dokumendi kohaselt on rahvusvahelised jõupingutused kaitsekihti hävitavate ainete tarbimise vähendamiseks vilja kandnud. Kuid nende kemikaalide pikaajalise mõju tõttu võtab taastumisprotsess kaua aega. C.Hensoni(1 994) andmeil ütles osooniprobleemidega tegelev teadur Rumen Bojkov, et halvem ootab meid ees 6-7 aasta pärast. Kuid järgmise sajandi keskpaigaks võib osooni hulk taastuda ja saavutada 50-60 ndate aastate taseme. Kuigi enamik riike on nõustunud lõpetama osooni hävitavate ainete tootmise 1995 aasta lõpuks, kahaneb osoonihulk atmosfääris mõnel pool siiski veel 4-5% 10 aasta jooksul
annaabi.ee 
