Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles ligikaudu 30%, umbes sama palju ka kuue päeva ja kuu pärast. Unustamise põhjused: mittekordamine; interferents e vastastikune häirumine uus info ,,tapab" vana või läheb segamini, kust mingi fakt pärit on (kui on tegemist lähedase infoga); valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine ,,vale mälestus" (meeles on midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinu inimeste arvates üldse ei toimunud); antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole info kättesaadav (ei tähenda, et info oleks lõplikult mälust kadunud) konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid
on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.
ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria (,,Meenutage kõik esinenud loomanimed") ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel. Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks. Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida. Sellised katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni.
informatsiooniga, on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus. 3. Interferents e vastastikune häirumine erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada üksteise salvestumist mällu. (Nt õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini. 4. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. Et ei meenu, ei tähenda, et on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole ta kättesaadav. (varaste lapsepõlve mälestuste unustamine) 5. Kontektsi mõju kalduvus jätta meelde ja seletada asju lähtudes oma eelnevast kogemusest ja keskkonnast. 6
Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid. 18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad? Kuidas võiks neid vältida/vähendada? 1. informatsiooni kohe küllalt palju ei korrasta. 2. interferents ehk vastastikune häirumine - näiteks kui õpite poolt tundi ajalugu ning seejärel pooltundi geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. tuleneb konteksti mõjust. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus
nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine. 4. Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse? Mälu pärsivad- ajukahjustus(amneesia), interferents e. vastastikune häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Tähelepanu pärsivad- stressorid,müra,ärevus,amfetamiin,nikotiin,alkohol,rahustid,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt tunnustatud Eestist pärit psühholoogid?
· Selline unustamine peamiselt lühimälus Interferents ehk vastastikune häirumine · Nt, kui õpid pool tundi ajalugu ja siis pool tuni geograafiat, võib selguda, et ajaloos õpitu on halvemini meeles. Geograafia hilisem õppimine võis segada ajaloo materjali sama head mälus püsimist. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine Konteksti mõju · Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevast kogemusest ja keskkonnast Motiveeritud unustamine · Puudutab eelkõige episoodilist ehk elusündmuste mälu · Sageli kaovad ebameeldivad sündmused mälust
(d) D. 10 psühholoogilist ühikut 24. Skeemi mõiste mälupsühholoogias pakkus välja ..., vastandudes ... uurimustele "puhtast" mälust (a) Atkinson, Shiffrini (b) Tulving, Normani (c) Sperling, Milleri (d) D. Bartlett, Ebbinghausi 25. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) meenutamine on enamasti raskem kui äratundmine (b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess
või veel parem, luua mõtestatud seose mälus varem oleva informatsiooniga, siis on unustamine vähem tõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lühimälus 2. Interferents e vastastikune häirumine (kui õpid pool tundi ajalugu ja siis pool tundi geograafiat, võid faktid sassi ajada või ajalugu on halvemini meeles). Eri ajal ja eri kohas meeldejäetud asjad võivad segi minna või takistada üksteise salvestumist mällu. 3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4. Konteksti mõju. Inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast (Bartlett'i uuring Ameerika üliõpilastest, kes kuulasid indiaani legendi ja jutustasid selle hiljem ümber mitmed olulised, kuid üliõpilastele kultuuriliselt võõrad detailid olid ära jäetud, segi aetud või muudetud vastavalt oma ettekujutlusele taolistest tegelastest ja sündmustest. St mälu ei ole
3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab "surnuks lööma"). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada ksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud ksitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei ole limbiline süsteem kui
tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. 4) valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi meile ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav.Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia).(Teine põhjus, ajuteadlased seletavad aju küpsemisega, mistõttu ei
meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt ,,Meenutage kõik esinenud loomanimed"). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka niimoodi, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk meenutamise ajendiks). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna koguni iseseisvalt rekonstrueerida. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printiibi sõnastamiseni
Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2. Interferents ehk vastastikune häirumine nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub kontrollimisel, et ajalugu ei ole hästi meeles. Eri ajal eri kohas meeldejäetud asjad võivad segi minna või takistada üksteise salvestumist mällu. 3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine näide palk. See et meile asi ei meenu, ei tähenda veel seda, et ta on meil meelest, vaid antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. 4. Konteksti mõju inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. Eriti tugevad (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse
Kõige varasemad mälestused pärinevad keskmiselt vanusest 3,5 aastat. Naised mäletavad meestest mõnevõrra rohkem sündmusi varasest noorusest, selles võib peegelduda tüdrukute varasem küpsemine poistega võrreldes. [joonis 7.10] Teatavasti peavad mälujälg ja taastamistunnused (retrieval cues, st reprodutseerimisel esinevad meenutamise ajendid) teineteisega sobima, selleks et meenutamine aset leiaks. Selle põhjuseks peetakse taastamistunnuste (retrieval cues) ulatuslikku muutumist lapse saamisel täiskasvanuks. Lapse maailm on oma mõõdetelt ja vahekordadelt täiesti erinev võrreldes teda ümbritsevaga 1015 aastat hiljem. 1 Lapse mälestused formeeritakse ja kodeeritakse hoopis teises kontekstis, mis nende meenutamiseks täiskasvanuna puudub. Lk. 268
semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1 Lisa 1 Eesti psühholooge
Subjektiivne organiseeritus - ise leiame mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida. - Kodeerimise spetsiifiline printsiip - printsiip, mis seod omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukutse. - Eksplitsiitne mälu - see, mis hõlmab teadvustatud teadmist õppimise kohta ja informatsiooni kohta mälus. Unustamise põhjused: 1) mitte kordamine 2) interferents - vastastikune häirumine 3) velade taastamistunnuste olemasolu (неверное инфо, ненужное) 4) konteksti mõju (чтобы запомнить, человек откладывает инфо в памяти в своем понимании). 5) motiveeritu unustamine Kokkuvõtte: - Mälu - mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mälulike. Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. - Implitsiitne mälu - mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi.
sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. 7.4.3. Meelespidamine ja unustamine Meelespidamise kohapealt on inimese mälu sarnane arvutile, kuid erinevaks teeb need kaks unustamine. Unustamine on vajalik. Unustamise viis kõige sagedamat põhjust: 1) Ei korrata piisavalt. 2) Interferentsehk vastastikune häirumine. Nt. õppides pool tundi ajalugu ja siis pool tundi geograafiat on ajalugu halvemini meeles. 3) Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4) Konteksti mõju 5) Motiveeritud unustamine. Sageli kaovad ebameeldivad ja traagilised sündmused ning sündmused, mida inimene ei taha meenutada mälust. 8. Mõtlemine 8.1. Mis on mõtlemine Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. 8.2. Mõtlemise elemendid: kujundid Kujundid on meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.
3) Genereerimisefekt - isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt. Reklaamteate mäletamist mõjutavad tegurid: 1) Tähelepanu huvi. 2) Töötlusstrateegia, osalusmäär. 3) ® esitamise järjekord. 4) ® eristatavus ja erilisus. 5) Emotsionaalne seisund. 6) Taastamistunnuste käepärasus. 7) Inimese aktiivsus. Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apelleeringud ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Olulised perspektiivid: 1) Reklaami efektiivsuse sõltumine kujutlusest ja suurendamine kujutluse abil. 2) Kujutluse kui tunnetusprotsessi koha määramine reklaamteate vastuvõtul. Elava kujutluse esilekutsumiseks tehnikad:
vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine – unustamine on enamasti meeldetuletamise ebaõnnestumine. See, et asi ei meenu, ei tähenda tingimata seda, et ta on lõplikult mälust kadunud. Lihtsalt antud kontekstis ja antud kűsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. Sellega seletatakse ka varase lapsepõlve mälestuste unustamist (childhood amnesia). (Teine seletus on aju küpsemine - limbiline süsteem kui uue info varasemaga
Unustamise põhjused: • informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda küllalt palju ei korrata. • Interferents - on kahe või enama psüühilise protsess vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist - *Proaktiivne interferents- tähendab varem omandatud materjali segavat mõju hiljem omandatule. *Retroaktiivse interferentsi – all mõeldakse uue informatsiooni segavat mõju varasemale informatsioonile. • Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine • Konteksti mõju – eelnevad kogemused ja keskkond • Motiveeritud unustamine (eriti episoodiline mälu) Vanematel inimestel halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, mis on seotud tähelepanuvõime halvenemisega • Amneesik – ajukahjustusega inimene (limbiline süsteem), kelle mälu on häiritud, kuid taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks
annaabi.ee 
