Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise
tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Metsastamisele kuuluvad jääksood, kus pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Nõuded: metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask
Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereziim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata. Vastavasuunalisi uurimistöid on tehtud ja juhendmaterjale on koostatud maailmas juba mõnda aega, ka Eestis on viimastel aastatel hakatud rääkima soode taastamise vajadusest. Mitmetes jääksoodes üritatakse taastada teadlaste abiga turbatekke- ja soostumisprotsess. Jääksoode uurimine on üks perspektiivsemaid soouurimisvaldkondi. Eesti jääksoode uuringutest on
annaabi.ee 
