privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt rentis riik mõisa välja selle endisele valdajale. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti lasi see periood natuke kergemalt
2004 27. märtsil sai Eesti NATO liikmeks 1. mail sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks XVII Tantsupidu "Las jääda ükski mets..." XXIV Laulupidu "Alati mets... teel" 2.07.2004 5.07.2004 2005 Jaanuaritorm 19. juunil avati Eduard Tubina monument 2006 Eesti Vabariigi neljandaks presidendiks valiti 174 poolthäälega Toomas Hendrik Ilves 2007 9. jaanuaril taasriigistati Eesti Raudtee 18. jaanuaril võttis Riigikogu vastu rahvusringhäälingu seaduse, mis nägi ette Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamise Eesti Rahvusringhäälinguks Laulupeomuuseum Tartus Esilinastus mängufilm "Jan Uuspõld läheb Tartusse" Jan Uuspõld läheb Tartusse Mängufilm "Klass" Klass 26.-29. aprill: tänavarahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega Rahutused X noorte laulu- ja tantsupidu 29.06.2007 01.07.2007
8) Võrdle Eesti haldusjaotust, talurahva ja mõisnike olukorda ning vaimuelu Rootsi ja Vene ajal. Too konkreetseid näiteid (vt vihikust tabelit!). Vene ajal olid talupoegadel kindald koormised ja nad võisid feodaale kohtusse kaevata. Eestlased olid pärisorjad. Vene ajal said taas õiguse mõisniku kohtusse kaevata, va Eesti kubermang. Nüüd oli Eestlastel õigus valasvarale. Rootsi ajal kaotasid mõisnikud õigusi ja nende maad taasriigistati e. toimus reduktisoon. Vene ajal aga anti mõisnikele maad tagasi, nende võimu suurendati ja talupoegada koormisi piirati. Eestis oli Balti erikord. Rootsi ajal tekkisid Eestisse kooilid ja tehti alustati eesti keelse piibliga. Vene ajal lõpetati piibli tõlge, tekkis luterlik kirik Eestisse, kuid puudud haritlastest. Rootsi aja seadused olid kasulikud talupoegadele, vene ajal aga taaskord mõisnikele. 9) Selgita, kuidas toimus Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda ja
Reduktsiooni alla kuuluvateks loeti kõik mõisad ja valdused, mis oli aadlikele annetatud Rootsi ajal. Eriti suurt pahameelt tekitas teade reduktsioonist just Liivimaal, sest seal oli palju rohkeim selliseid valdusi. Selline nurisemine ja pahameel ei meeldinud aga omakorda kuningale ja kättemaksuks kuulutas ta reduktsiooni alla ka need maad, mis olid annetatud aadlitele enne Rootsi võimu kehtestamist. Kuid hoolimata oma nurinast olid kohalikud aadlid jõuetud kuningavõimu vastu. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt rentis riik mõisa välja selle endisele valdajale. Kokkuvõttes oli reduktsioon, mis algul küll ei meeldinud sinnamaani kuningast üsna sõltumatutele aadlitele Rootsile kasulik, sest aitas katta olulise puudujäägi eelarvest
kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele häälimisõpetuse, s.t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki.
keeles õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele häälimisõpetuse, s.t. silpide kaupa lugema õpetamise. Teiseks uuenduseks oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. · 1680 Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis - taasriigistati valdav osa mõisu. · 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn. Forseliuse seminar. · 1686-1687 Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida. · 1686 Ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid vaatamata sellele oli uuenduste mõju tohutu ja aabitsast ilmus mitu kordustrükki.
õpetaksid kirikulaule, kirjutamist, arvutamist, saksa keelt ja isegi raamatuköitmist. Forselius võttis esimesena kasutusele häälimisõpetuse, st silpide kaupa lugema õpetamise. Teine uuendus oli seni kahekordselt kirjutatud tähtede kirjutamine ühekordselt. Kolmas ettepanek oli võtta kirjakeele aluseks talurahva kõnekeel, mitte eesti keelt purssivate sakslaste sõnavara. 1680 suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis taasriigistati valdav osa mõisaid. 16841688 Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn Forseliuse seminar. 13 16861687 piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem õppida lugema. 1686 ilmus Forseliuse esimene eestikeelne aabits, mida hakati kohe kritiseerima, kuid
annaabi.ee 
