Arstiteadus Keskaja arstiteadus osutus jõuetuks päästmaks inimelusid rakemate haiguste korral. Kõige laialdasemalt oli kasutusel aadrilaskmise ravivõte, mis pidi vabastama haige pahast verest ehk see seisnes vere väljalaskmisel veresoonest. Unustusse olid jäänud araablaste ja antiikaja teadmised, tarkused. 16.sajandil teaduses toimunud areng lõi tugeva aluse uusaja teaduse edaspidisele arengule. Paracelsus Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paraccleuse nime all ajalukku läinud Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheimi. Ta tegutses rändarstina Lõuna-Saksamaal, hiljem oli veitsis Baseli ülikoolis õppejõud. Ta soovis arstiteaduse õpetamist põhjalikult muuta, mis seal aga ebaõnnestus. Paracelus oli arvamusel, et organismis toimuvad keemilised muutused põhjustavad haigusi. Haigestumise pidid esile kutsuma kolme aine tasakaalutus, ehk tasakaalus pidid olema: väävli, elavhõbeda ja soola tase
erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool. Mitmes kirjutises astus vastu ristiusu põhitõdedele. Ei tunnistanud kolmainsust ega Kristuses Jumal-inimest. Paracelsus. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks. Philippus Aureolus The... blabla oli tegelik nimi. Uskus, et haigusi põhjustavad keemilised muudatused organismis. Eriti oluline oli väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal. Andreas Vesalius. Teadusliku anatoomia rajaja. Lahkas laipu palju, kuid neid oli raske saada. Anatoomiaõpiku koostas. Kummutas väite, nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel.
Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel viis edasi Giardano Bruni. Tema vaadates oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600 langetati surmaotsus, 8 veebruari varahommikul põletati ta tõrvikute valgel Roomas Lillede väljakul. Arstiteadus: Paracelsus ja Vesalius - Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paracelsust. Oli seisukohal, et inimese organismis toimuvad keemilised muutused. Inimese tervisele pidi olema eriti oluline kolme algaine - väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal, selle tasakaalu häired kutsuvad esile haigusi. Teadusliku anatoomia rajajaks sai Andreas Vesalius. Koostas anatoomia õpiku.Tähtsaim osa see, et on 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta.
Henri lubas usku vahetada. Ta avaldas Nantes'e edikti Prantsusmaal tunnistati valitsevaks katoliiklus, kuid lubati ka reformeeritud usku. 3.7 Teadus varauusajal Kopernik tuli mõttele, et universumi keskpunkt on päike ja Maa on tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese. Giordano Bruno oli samal seisukohal, nagu Kopernik. Tema meelest oli Kristus ainult inimene. Ta mõisteti hukka, kui ketser ja aastal 1600 ta põletati. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks peetakse Paracelsius't. Ta arvas, et haigusi põhjustavad organismis toimuvad keemilised muutused. III UUSAEG 1. Euroopa 17-18 sajandil 1.1Puritanism Usuliige ja poliitilise oppositsiooni Bruiks Inglismaal oli Kalvinismi erivorm puritanism. Puritaanid nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kuninganna Elizabeth I tegi
annaabi.ee 
