NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis Narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. 1949. a küüditamine Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima
kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august). · 1940 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa. · 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest. · 1941 suvi kuni1944 sügis oli Eesti Saksa okupatsiooni all. · 1944 septembris tehti Otto Tiefi valitsuse poolt ebaõnnestunud katse Eesti omariikluse taastamiseks. · 1944 sügisel taasokupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt. · 1940-ndate lõpul alustati Eestis kollektiviseerimist (kolhooside rajamist) ja kiirendatud tempos industrialiseerimist, millega kaasnes taditsioonilise maakultuuri hävitamine, muulaste massiline migratsioon Eestisse jne. · 1944-1953 pidasid eesti metsavennad võitlust Nõukogude võimu vastu. · 1949 märtsiküüditamisega viidi Siberi vangilaagritesse ja asumisele ~20 000 eestlast.
vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. 3 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima
Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. Varemeis narva 1948 Tohutute inimohvrite, purustuste ja majanduslike kahjude kõrval luhtusid Balti riikide katsed taastada 1944. aastal riiklik iseseisvus Eesti, Läti ja Leedu taasokupeeriti NSV Liidu poolt. Hilisstalinismiks nimetatud perioodil (1944-1953) algas laialulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine, vastupanu mahasurumine, vaimuelu tasalülitamine ja käsumajanduse juurutamine. Üldist hirmuõhkkonda põhjustasid stalinliku reziimi repressioonid, mis tipnesid 1949. aasta märtsiküüditamisega. Oodatud ,,valget laeva" ei tulnud ning tugevnes arusaam, et nõukogude võim jääb pikaks ajaks püsima
valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis võitlust jätkab. Samal ajal lähenes punaarmee Tallinnale. 22. septembril linn vallutati. Võitlus kandus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrve säärel (nt. Tehumardi öölahing). 24. novembril Eesti taasokupeeriti venelaste poolt. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki? 1. Punaarmee oli tunduvas arvulises ülekaalus. 2. Eestlastel puudusid relvad, samal ajal punaarmee oli maailma parima sõjatehnikaga. 3. Polnud loota välisriikide abi. Kas oli mõtet üritada Eesti Vabariiki taastada? Jah oli, sest: 1. võimaldas näidata, et eestlased ei soovi nõukogude okupatsiooni 2
annaabi.ee 
