disko levimine (vaenalase sammud selgeks), rock-kontsert, punkarid, Soome televisiooni vaatamine ja selle vaatamise piiramismeetmed, malevad, ise tehtud antennid ja nende maha võtmine, keskendumine sõjatööstusele, kaupa ei jätku piisavalt, et mitte öelda kunagi, pikad järjekorrad, Eesti iseseisvumine. 3. Millised klassikalise dokumentaali tunnusjooned on filmil ,,Disko ja tuumasõda"? Vastus: Minu arvates on selles olemas kõik klassikalised dokumentaalfilmi tunnusjooned nagu taaslavastatud sündmused- vaheklipid, kus Toomas ja teised tuletavad meelde oma lapsepõlveaegasid, arhiivimaterjalid- antud filmis on palju arhiveeritud materjale kasutatud, milleks on salvestised kontsertidelt, salvestised rongkäikudest, salvestised esimestest televisioonisaadetest, salvestised kongressidest jne. Kommentaarid ja intervjuud - paljud tegelased kommenteerivad ja annavad intervjuusid filmi kontekstis tolleaegse olukorra kohta, diageetiline heli
olulisemate teoste hulka. Kriitikud on kirjutanud: „Kui teile ei meeldi „Bajadeer“, siis ei meeldi teile ükski ballett!“ Käesolev etendus oli originaalne ning erakordne, kuna oli kujundatud eesti endise kuulsa balletitantsija ning tänase kunstilise juhi Toomas Eduri poolt. See oli kaasaegsem, kui algvariant. Balletti oli tunduvalt lühendatud ja kaasajastatud, kuna esialgsest neljast stseenist oli alles, vaid kaks ning välja olid jäätud kõiksugused kõrvalekalded. Eduri taaslavastatud ballett on selge, dünaamiline ja inimlik. See liigub sujuvalt ja loogiliselt ühest steenist teise. Arvan, et „Bajadeeri“ uuslooming näitas hästi lavastaja stiili - ja mõttemaailma. Esitused olid selgelt mõistetavad ning tehniliselt heal tasemel. „Bajadeer“ annab võimaluse uurida kõike eksootilist, siinkohal saab tutvuda Indiaga, ja luua kontrastide maailma. Lavastaja on jäänud truuks balleti sisule, mis on ajalootruu, ning samas andnud juurde kaasaegsust.
,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates linnades ning ka taaslavastatud. ,,Maskiballi" tegevustiku aluseks sai Rootsi kuninga Gustav III mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. 1859. aastal jõudis ooper Rooma lavale, kuid tegevuspaigaks oli saanud Boston ja kuninga asemel tapeti kohalik kuberner Riccardo. Muudatused tehti selleks, et mitte näidata laval riigipea tapmist. Seekordsel lavastusel, mis oli Estonias juba neljas, on tegelaste nimed lihtsalt Kuningas ja Peaminister.
annaabi.ee 
