eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus enamik eestlasi pikka aega eitavalt. Okupatsioonireziimile osutati nii pasiivset kui ka aktiivset vastupanu. Nõukogude võim surus aga igasuguse vastupanu vägivallaga maha. Aastatel 19441953oli Eesti peamine vastupanuvorm uuele võimule aktiivne relvavõistlusmetsavendlus.Tegutsesid Pärnu,Viru, ja Võrumaal. Loodeti etlääneriigid soovivad
tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgast leidus 40 kiri laialdast poolehoidu. See levis salaja paljundatult käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. 4. Vastupanu ja repressioonid xvi. Relvastatud vastupanuliikumine Nõukogude võimu taaskehtestamisesse suhtus rahvas enamasti eitavalt. Vastupanu uue reziimi vastu oli nii passiivne kui ka aktiivne. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus metsavendlus. Samal ajal loodeti ja oodati, et demonkraatlikud lääneriigid vabastavad Eesti ja pidurdavad NSV Liidu ekspansiooni Ida-Euroopasse. Metsavennad olid enamasti Saksa sõjaväes teeninud mehed, Nõukogude sõjaväe mobilisatsiooni eest põgenenud või lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed.