lähtuma ning lähtuvad ka praegu EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele.9 8 http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_brochure_et.pdf, Euroopa komisjoni kodulehekülg, ,,Muuda maailm puhtamaks!", Maa. 9 http://www.envir.ee/625, Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, Valdkonnad, Jäätmed ja jäätmekäitlus. VI. Säästev Eesti 21
Põhieesmärgi saavutamine on seotus jäätmehierarhia rakendamisega:jäätmeteket tuleb vältida, ja kui see osutub võimatuks, 3 tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, sh korduskasutada, ringlusse võtta ning suuanta võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk- järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Euroopalikus võrdluses tekitame elanikkonna arvu kohta tõesti ebaproportsionaalselt palju jäätmeid
Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustik on samuti täienenud jäätmejaamade ja uute kogumispunktidega. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse, mis aitab vähendada ulaladestamist. Tavajäätmete prügilasse ladestamise kogused on vähenemas tänu liigiti kogumise kohustusele ja biolagunevate jäätmete ladestamispiirangutele, samuti saastetasu järk-järgulisele tõusule ning uute taaskasutusmeetodite mehaanilis-bioloogiline töötlemine ja jäätmekütuse toomine, jäätmete masspõletus, biokütuse tootmine intensiivsele arendamisele. Taaskasutuse kõrval muutub järjest olulisemaks jäätmetekke vältimist/vähendamist toetatavad tegevused, mis aitavad kaasa majanduskasvu ja jäätmetekke omavahelise seose katkestamisel. Jäätmestatistika Eesti jäätmekäitluse eripära rahvusvahelises võrdluses on väga suur kogus jäätmeid
Loodusest võetud toorained muutuvad mitme- etapilise töötlemise ja kasutamise järel varem või hiljem jäätmeteks. Selliste materjalivoogude tagasiviimine esialgsesse olekusse ei ole võimalik, nagu ka taastumatuid loodusvarasid pole või- malik muuta taastuvateks. Erinevate taaskasutusmeetodite abil saab siiski suurt osa tootmisest ja tarbimisest eemaldatud materjalivoogudest muuta tagasi tootmises kasutatavaks tooraineks või kasutada neid muul viisil. Maa taastootmisvõime tuleb säilitada. Et selle ülesandega toime tulla, tuleb taastumatute
annaabi.ee 
