Ajakirjandus tänapäeva eestis.
Ajakirjandus
ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi
sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis
vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast
rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele
suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas.
1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö
kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest
ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis
tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde.
Erinevalt enamikust postkommunistlikest maadest, kus on täheldanud nn. Itaalia
sündroomi ehk meedia kontrollimist poliitilise võimu poolt nii otsese sekkumise kui ka