Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide juhtgruppi, oma suundaandva mõjuga tundub A.Kotli olevat oma ajastule pigem iseloomulik kui selles erandlik. 1. Kujunemine Kotlite suguvõsa pärineb Lõuna-Eestist, Räpina ja põlva ümbrusest. Alar Kotli isa Johan Kotli (1853-1940) sündis Tobro talus Veriora vallas. Hariduse sai ta
Radikaalse avangardi prestiiz hakkas langema. Saksa kunsti populaarsus hakkas kiiresti vähenema ja eeskujuks sai Pariis. 1930. aastaiks oli avangard Pariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti
harjuti mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam, kui see, mida pildil kujutatud. Koloriit oli tähtsam kui joonistus, plastiline modelleering või hele-tumeduse kasutamine. 1924.aastal käis A. Vabbe Pariisis ja üle art decole iseloomulike motiivide liikus ka tema kunst maalilise impressionismi suunas. 1920.a kuni 1940. aastani jääb Pariisi kunst eestlastele tähtsaks autoriteediks ja mõõdupuuks. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904- 1993). 1920.aastate lõpus maalis ta veel mõned saksa uusasjalikkusest mõjutatud naivistlikud kompositsioonid, aga pärast täiendõpet Pariisis 1928-29 süenes tema huvi rafineeritud värvi- ja faktuuriefektide vastu. Eesti Kunstnike Rühma üks asutajaid Eduard Ole (1898-1995) hakkas 1920. aastate teisel poolel maalima jaapani päritoluga Pariisi kunstniku Tsuguharu Foujita laadis piimja koloriiiga figuraalkompositsioone.
annaabi.ee 
