Scala ajalooga. Huvitavaid fakte ·Avamisel esitati Antonio Salieri ooperit "L'Europa riconosciuta" ·Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd. ·Pärast etenduse algust ei lasta enam kedagi saali ja selles osas ei tehta erandeid. ·Etenduste piletid tuleb broneerida mitu aastat ette, et saada endale sobiv koht ning etendus. ·Teatri publik on äärmiselt asjatundlik, väga nõudlik ja teatud mõttes isegi akadeemiline. ·20022004 aastal renoveeriti ooperimaja ning pileti oopermaja taasavamisele maksis 2000 eurot ning avamisel mängiti sama etendust, mida esitati ka 1778 aastal.
ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust.Venemaa tahtis läbi Eesti kaupa vedada,et majandusraskustest üle saada. Eesti riigi sünd:*KULTUURILISED EELDUSED-Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed.Kujunes rahvuslik haritlaskond.Organiseeriti suurüritusi(laulupidu,vanavarakogumine),mis tugevdasid eneseteadvust.Aktiveerus seltsielu.Toimus ärkamisaeg ja üritused.Rahvuslik intelligents tänu Tartu Ülikooli taasavamisele.*MAJANDUSLIKUD E:Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.Eesti alast kujunes Vene riigi arenuim tööstuspiirkond.Algas linnade eestistumine.*POLIITILISED E:Hakati looma erakondi ja parteisid,esile kerkisid eestlastest poliitikud.Tõusis eestlaste tähtsus maa -ja linnaomavalitsustes(kogemused),arenes kooperatiivliikumine.Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I MS käigus.*RAHVUSVAHELINE OLUKORD-I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju
Sama ootamatult nagu vihm algas, see ka lakkas ja jälle paistis päike , õhk täis osooni ja heinalõhna. Rahvas oli ülevas meeleolus. Oma tänukõnes ta ütles, et kuni Eesti pinnal elab kas või üks põlvepikkune poisike ei saa keegi meie väikest kodumaad ära võtta. Juba aasta pärast lammutasid kommunistid mälestusmärgi. Viiskümmend aastat hiljem 25. juunil 1989.a. kogunesid eestlased uuesti Konstantin Pätsi mälestusmärgi taasavamisele. Minu arvamus esimesest presidendist Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. Turtola, M., President Konsatantin Päts Otava, 2002 2. Värä, E., Tannberg, T., Pajur, A. Lähiajalugu , õpik 9 klassile. Avita, Tallinn, 2004 3. http:/www.esm.ee/vs-fotonaitus/11/11/2012
aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. Esimeste laulukooride loomine Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastorJohann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822
esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis ajastu vaimus 1814. aastal ülevaadet anda Karl Ernst v. Baer (17921876), (Saaremaa) rahvameditsiini kohta ilmus aastail 1823 ja 1829 ülevaade Johann Wilhelm Ludwig Luce (17561842), mitmekülgse teadusmehe ja rahvavalgustaja, kirjapanduna. Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine. Tartu ülikooli taasavamisele (1802) eelnenud sajandil pühendus tänapäeva Eesti aladel teadustööle u 90 inimest. Siit pärit noorte jaoks olid peamisteks hariduskeskusteks Jena, Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning paljud nn riigisakslastest haritlased sattusid töö ja elatise otsingul saksakeelsetesse Venemaa provintsidesse Läänemere kaldal. Üha tihenevad kontaktid Balti provintside ja Euroopa vahel sattusid ohtu pärast
Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. [4] Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. [4] Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822
annaabi.ee 
