Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid „häälutusteks”. Ilmar Laaban kirjutas umbes 5000 palindroomi. Rootsikeelsetest ilmus 2007 raamat „Palingarderomb” (sisaldab ka portreeanagramme ja nö pseudoverbaariumit), eestikeelsetest ilmus 2008 raamat Eludrooge ego-ordule. Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” 2001 kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Teosed Eesti keeles "Ankureti lõpp on laulu algus" (1946)
,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt" on teatavasti nõukogudeaegne imetore raamatusari, mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. Sari koosneb 55 raamatust. "Seiklusjutte maalt ja merelt" on peamiselt 1950ndate lõpus Eesti Riikliku Kirjastuse poolt avaldatud seiklus- ja fantastikaraamatute sari nooremale ja keskmisele koolieale. Aastatel 1955 1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid esmatrükid eesti keeles ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades "Kommunist" (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos). Tiraazid olid üsna suured, harilikult 30000-40000 eksemplari. Väikseimate tiraazidega on raamatud "Oikumeeni äärel" (15000), "Saladuslik saar", "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused", "Tom Sawyeri seiklused.
Baudelaire, René Char, Jean Cocteau, Paul Éluard, Pierre Emmanuel, Henri Michaux, Pierre Réverdy), rootsi (Gunnar Ekelöf, Elsa Grave, Erik Lindegren, Bertil Malmberg, Ragnar Thoursie), saksa (Hans Arp, Gottfried Benn, Paul Celan, Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters), inglise (William Blake, Lewis Carroll, Dylan Thomas) hispaania (Juan Ramón Jiménez, Federico García Lorca, Octavio Paz) itaalia (Giacomo Oreglia) ja vene (Mihhail Lermontov) keelest. Osa neist tõlgetest on avaldatud või taasavaldatud raamatutes "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning "Magneetiline jõgi" (2001). 1975 valiti Ilmar Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute Ühingu (AICA) liikemks. Alates 1989. aastast oli Laaban Eesti Kirjanike Liidu välisliige. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Ilmar Laaban suri Stockholmis 2000. aastal. Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna.
annaabi.ee 
